/nginx/o/2009/03/02/142182t1hc956.jpg)
Tänavusel suurimal tee-ehitusel, Kukruse-Jõhvi maanteelõigul, kasutatakse umbes miljon tonni põlevkivitootmise aherainet.
Miljon tonni põlevkivijääke maetakse teesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põlevkivi on aheraine kasutamisest väga huvitatud, kuna seeläbi on võimalik vähendada jäätmete ladestamise eest võetavat maksu, samas seni pole aherainet nii suurte teede ehitamisel kasutatud, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu teleuudiseid.
Miljon tonni põlevkivitootmise jääke ehk paekivist, merglist ja liivalaadsest materjalist koosnevat materjali kulub Tallinna-Narva maantee seitsmekilomeetrisele lõigule rajatavate teemullete aluskihiks, kusjuures see toob kasu nii kaevandusfirmale ja tee-ehitajatele kui ka keskkonnale.
«See tähendab, et siin Kohtla-Jäve ja Jõhvi naabruses ei ole vaja avada uut lubjakivikarjääri, et toota killustikku,» tõi Eesti Põlevkivi juhatuse liige Kalmer Sokman välja ühe suurima plussi.
Maanteeameti peadirektori asetäijta Märt Puust ütles, et Kukruse-Jõhvi lõigu uuendmaisel on seda materjali hea kasutada ka seepärast, et see on lähedalt võtta.
«Sobib ta just sellistele suurtele objektidele, kus on suured viaduktid ja suured mulded,» selgitas ta.
Teelõigu ehitamisel kasutatakse ka mitut tehnoloogilist lahendust, mida seni Eestis kasutatud pole, näiteks geovõrku, millega kindlustatakse maantee vanade kaevanduskäikude kohal.