Informatsiooni kaitse ulatus ja selle tähtsus finantssektoris

Advokaadibüroo FORT partner Mihkel Kolk. Foto: Erakogu

Finantsvaldkonnas on teave raha kõrval üks olulisim väärtus, millega äritegevuses opereerida. Seetõttu on Informatsioon ja selle kaitse finantssektoris on olulise tähtsusega, kirjutab advokaadibüroo Nordeus partner, Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse liige Mihkel Kolk.

Viimasel ajal on meedias korduvalt kerkinud üles uudised seonduvalt finantsvaldkonna konfidentsiaalsuskohustusega. Meenutame siin artikleid Danske Banki algatatud täitemenetlusest Arco HCE suhtes ning LHV pensionifondide investeeringutest Arco Vara aktsiatesse. Diskussioon seondus finantsasutuse käsutuses oleva teabe kasutamise piirangutega ning küsimusega, mida võib ja mida ei saa avalikult kommenteerida.

Finantsvaldkonnas on raha kõrval teave üks olulisim väärtus, millega äritegevuses opereerida.  Finantsturgude usaldusväärsuse ja korrapärase toimimise tagamiseks reguleerivad õigusaktid detailselt teabe konfidentsiaalsust ja kasutamist. Sellised nõuded hõlmavad erinevaid osapooli - emitente, investoreid (sh investeerimis- ja pensionifondid), panku finantseerijatena, investeerimisühinguid nõustajatena ja teisi osapooli. Alljärgnevalt peatun lühidalt väärtpaberituru kuritarvituse keeldudel ja kliendiandmete kasutamise nõuetel, mida finantsasutused peavad igapäevaselt järgima.

Börsi toimimine põhineb hinnatundliku teabe võrdsel kättesaadavusel

Kapitaluturgude efektiivsus eeldab väärtpaberi hinda mõjutada võiva teabe kättesaadavaks tegemist kõigile investoritele võrdsetel alustel. See on ka üks väärtpaberituru usaldusväärsuse garantii. Tulenevalt oma suhtest emitendiga on mõned investorid paremas infopositsioonis võrreldes teistega. Tegemist on insaideritega, kes omavad juurdepääsu avaldamata siseteabele. Eelkõige võib see olla tingitud investori osalemisest emitendi juhtorganite töös. Samuti võimaldatakse väärtpaberitega tehtavate suuremahuliste börsiväliste tehingute korral ostjale ja tema nõustajatele ostueelse auditi teostamine, mis samuti annab infoeelise teiste investorite ees. Selline olukord on siiski lubatud seni, kuni ei tehta järgnevaid kauplemistehingu teistele veel avalikustamata siseteabe tingimustes. Sellise keelu rikkumine oleks kriminaalkorras karistatav kui siseteabe väärkasutamine.

Samamoodi on kriminaalkorras karistatav ka turumanipulatsioon. Viimane hõlmab tehingute tegemist (nt Toomas Tooli süüdistus) või eksitava teabe levitamist (sh investeerimisanalüüsi vormis), mis on suunatud väärtpaberi hinna moonutamisele. Manipulatsioonikahtluse võivad tekitada muuhulgas olukorrad, kus isik avaldab väärtpaberi kohta teavet või hinnanguid, mis võivad mõjutada tema enda investeeringu väärtust (nt pump and dump ning trash and cash skeemid). Seetõttu peab olema ettevaatlik väärtpaberi kohta hinnangute avaldamisel, kui ise omatakse või omandatakse selliseid väärtpabereid (nt LHV fondidelt hinnangute küsimine Arco Vara aktsiate kohta). Eriti hoolsad peavad olema finantsasutused, kelle arvamusi ja väärtpaberikajastusi ka teised investorid tähelepanelikumalt jälgivad ja oma investeerimisotsuste tegemisel arvestavad. Kaubeldava väärtpaberi kohta hinnangute andmiseks kehtestab seadus täpsed nõuded muuhulgas nende sisule ja väärtpaberiga seonduvate huvide konfliktide juhtimisele.

Finantsteenuse osutamisel põhineb konfidentsiaalsusnõue kliendi ja teenuseosutaja usaldussuhtel

Finantsasutused, kes ise osalevad väärtpaberitega kauplemises ja avaldavad hinnanguid nende kohta, osutavad samal ajal erinevaid finantsteenuseid ka börsiettevõtetele. Selline on universaalpanganduse süsteem. Kliendisuhtes pangaga osaleb börsiemitent võrdsetel alustel teiste klientidega ning temaga seonduva teabe osas peab olema tagatud vähemalt samaväärne konfidentsiaalsus . Muuhulgas on pangasaladusega kaitstud ka näiteks andmed laenulepingu sõlmimise või laenusuhte olemasolu ning selle tingimuste kohta. Üks erand pangasaladuse kaitsealast hõlmab informatsiooni kliendi poolt kohustuste täitmise korrektsuse kohta, mis võimaldab krediidiasutustel muuhulgas  vahetada infot oma kohustusi mittetäitvate klientide osas. Siiski võib lisaks seaduses kehtestatud keeldudele tingida info avaldamisest keeldumise ka poolte vahel sõlmitud leping või usaldussuhte olemus.

Pangasaladusega kaitstava informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele toimub reeglina kliendi eelneval nõusolekul. Viimase küsimisel peab pank täpselt piiritlema kliendiinformatsiooni kasutamise eesmärgid ja avaldamise ulatuse. Tavapäraselt hõlmab see nõusolek info edastamist grupisiseselt, reeglina toodete või teenuste ristturustamiseks. Grupisiseselt kliendiinfo kasutamist piiravad täiendavalt muud normid, eelkõige nõuded huvide konfliktide juhtimiseks. Vastandlike huvidega üksuste vahel informatsiooni jagamisele on kehtestatud ranged piirangud. Näiteks pank ei tohi kliendi laenu tingimuste kohta anda infot üksustele, mis tegelevad investeerimistegevusega ja vastupidi. Selleks rakendavad finantsasutused erinevaid organisatoorseid ja tehnilisi lahendusi - piiratakse väärtpaberitega kauplemist, eraldatakse konflikte tekitavad funktsioonid või üksused ning välistatakse info liikumine selliste üksuste vahel. Loomulikult võib küüniliselt kahelda selliste meetmete toimivuses ja piisavuses. Tihti on nende rakendamine olnud puudulik ning informatsioonieeliseid on kuritarvitatud. Inimfaktoriga kaasneb alati risk ja pahatahtlike kuritarvituste välistamine on pea võimatu.

Finantsasutuste poolt informatsiooni kasutamise üle teostatakse riiklikku järelevalvet

Konkreetse rikkumise tuvastamine ja tõendamine on juba järelevalveasutuste pädevuses. Finantssektoris on primaarseks järelevalveasutuseks Finantsinspektsioon. Ajendiks menetluse alustamiseks võivad olla ka ajakirjandusest lähtuvad viited kahtlastele asjaoludele. Rahvusvahelise praktika kohaselt on ajakirjanduse monitooring ka üheks finantsjärelevalve teostamise osaks. Kõik eelkirjeldatud kuritarvitused võivad olla rasked rikkumised, mis on sanktsioneeritud karistusõigusega ning mille toimepanemisel võib finantsasutus kaotada tegevusloa. Eelduslikult on võimalike sanktsioonide ähvardus selline, mis toimib ka piisava preventiivse meetmena.

Seega on informatsioon ja selle kaitse finantssektoris olulise tähtsusega, mistõttu ka teabe kasutamine ja avaldamine on rangelt reglementeeritud. Pikaajaliste tegevuseesmärkidega finantsasutused suhtuvad ülima tõsiduse ja korrektsusega selliste nõuete järgimisse. Nende rikkumisega kaasnevate rangete sanktsioonide riski ei kompenseeri võimalik ühekordne tulu.