/nginx/o/2011/11/10/828002t1hb4c2.jpg)
Võimalused kokkuhoiuks võib üldjoontes jagada kaheks: hoone välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine ja tehnilised lahendused täiendavaks soojusenergia kokkuhoiuks. Ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine vähendab ruumi soojuskadusid 5–6 protsenti, kirjutab Küttemaailm OÜ küttekuluarvestuse projektijuht Vahur Luik Postimehe kütteteemalises erilehes.
Kulud soojusenergiale kasvavad pidevalt, mis sunnib järjest enam otsima võimalusi energia kokkuhoiuks või efektiivsemate soojusallikate juurutamiseks – selleks on aga kortermajades mitmesuguseid tehnilisi ja sotsiaalseid piiranguid ning enamasti muudab investeeringu mõttekuse küsitavaks ka selle pikk tasuvusaeg.
KredExi tagastamatu abi toel on paljud korteriühistud juba oma majad praeguste nõuete kohaselt renoveerinud ning kasutavad eluruumide kütmiseks keskmiselt kaks korda vähem soojusenergiat.
Ala- ja ülekütmine
Suurema osa kokkuhoiust annab kindlasti hoone välispiirete soojustamine, akende korrastamine ja vahetamine ning soojustagastusega ventilatsiooni kasutuselevõtt. Paraku esineb ka soojustatud majades soojusenergia ebaefektiivset kasutust, kuna soojustusega saavutatud kokkuhoiu tingimustes alahinnatakse teiste kokkuhoiumeetmete tõhusust.
Näiteks reguleeritakse tasakaalustamata küttesüsteemi tõttu küttevee temperatuuri sageli külmemate korterite järgi, samas kui soojemad korterid kasutavad liigse soojuse kõrvaldamiseks lahtist akent.
Vanade, läbijooksuga ja termoregulaatoriteta küttesüsteemide puhul pole aga avatud akna abil soojemate korterite jahutamisele kahjuks muid mugavaid alternatiive.
Ka korralikult soojustatud ja tasakaalustatud küttesüsteemiga majades esineb ülekütmist, kohati lausa enam kui 20 protsendi ulatuses hoone kütmiseks kulutatavast energiast. Me lihtsalt ei oska seda märgata, kui ei mõõda ega võrdle soojusenergia kulusid analoogsete eluruumide vahel.
Temperatuur paika
Enamikus kortermajades on kaugkütte müüja paigaldanud soojusarvestid ning maja küttekulude arvestamine toimub nende näitude alusel.
Küttekulude jagunemisest kortermaja piires üldmõõtja infot ei anna – detailsema info saamiseks oleks vaja paigaldada soojusarvestid küttesüsteemi alamosadele või võimalusel iga korteri küttevarustuse ahelale.
Olenevalt küttesüsteemi ülesehitusest saab kasutada küttekulude mõõtmiseks kas iga korteri kütteahelale paigaldatud soojusarvestit või radiaatoritele paigaldatavaid küttekulujaotureid.
Individuaalse küttekuluarvestuse kohta levib inimeste seas mitmeid väärarvamusi. Näiteks arvatakse, et säästmiseks peavad inimesed kodudes külmetama või et tegelikult kulud ei vähene ja osa korterite küttekulud kasvavad.
Tegelikult on individuaalse küttekulujaotuse süsteemi eesmärk vähendada ülekütmist. Kui meile näiteks meeldib magamistoas 21-kraadine toatemperatuur, siis 22- või 24-kraadine temperatuur tähendab ülekütmist.
Kodust äraoleku ajal aga võib selle ruumi temperatuur olla 16–18 kraadi.
Sama põhimõtet on võimalik rakendada ka teiste eluruumide puhul. Ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine kütteperioodil vähendab ruumi soojuskadusid 5–6 protsenti. Inimeste harjumused ja suhtumised on erinevad ning see mõjutab märkimisväärselt ka soojusenergia tarbimist kodudes.
Mõõdame korterite vee- ja elektrikulu ning teame, et need on erinevad. Kui aga kortermajadel oleks ainult üks üldine vee- ja elektriarvesti, jaotataks kõik kulud korterite või elanike vahel võrdselt, mis tooks kaasa vee- ja elektrienergia kulude kasvu.
Harjumuste mõju
Usun, et kulude individuaalne mõõtmine soosib säästmist. Hiljuti küttekulujaotureid paigaldades rääkis mulle üks eakas korteriperenaine, et tema tuttava kodus on need küttekulumõõtjad ja et see on nii hea süsteem kulude vähendamiseks ning temal polegi toas vaja rohkem kui 20 soojakraadi.
Sel hetkel oli toas aga umbes 23–24 kraadi sooja – juhtisin tema tähelepanu sellele, et tal on ju oluliselt kõrgem toatemperatuur. Selle peale vastas naine: «On jah, aga maksame ju praegu kütte eest kõik võrdselt!» See oli aus vastus ning usun, et sarnased tegurid mõjutavad paljude inimeste suhtumist ja tegutsemist.
Kokkuhoiu parimaks tõestuseks on meie kliendid. Järgnevalt toon kaks näidet analoogsete kortermajade küttekulude erinevusest jooksval kütteperioodil.
Esimene näide on Tallinnas Energia tn 5 asuv kortermaja. Tegemist on kahe trepikoja, nelja korruse ja 32 korteriga elumajaga. Majas paigaldati radiaatoritele küttekulujaoturid 2009. aastal. Selles majas oli siis renoveeritud küttesüsteem, kuid muid maja renoveerimistöid tehtud polnud.
Kõrval asub aga Energia 7 kortermaja, mis on täpselt samasuguse planeeringu ja korterite arvuga, kuid majja paigaldati küttekulujaoturid 2012. aasta septembris. Mõlema kortermaja vanade akende vahetus ja välispiirete soojustamine tehti 2012. aastal.
Detsembris 2012 oli Energia 5 kortermaja küttekulu 22 MWh ja Energia 7 kortermaja küttekulu 24 MWh, mis on 9 protsenti enam kui naabritel.
Jaanuaris 2013 olid Energia 7 maja küttekulud aga üle 20 protsendi suuremad võrreldes Energia 5 küttekuludega. Need kortermajad on ühesugused, sarnaselt renoveeritud ning kasutavad samalaadseid küttekulujaotureid.
Ainuke erinevus seisneb inimeste harjumustes. Energia 5 maja elanikud on kolme aasta võrra kauem küttekulujaoturite alusel soojusenergia eest maksnud ning seega on elanikesse juurdunud paremini harjumus hoida energiat kokku.
Teine näide võrdleb kortermaju Tallinnas Valge tn 18g ja Valge 18h. Mõlemad majad on ehitatud 2004. aastal, neis on kuus korrust ja 27 korterit. Valge 18g majja paigaldati soojusarvestid 2012. aasta septembris.
Valge 18h majas pole individuaalseid soojusarvesteid. 2012. aasta viimase kolme kuu soojusenergia (sh tarbevee soojendamise) kulu oli Valge 18g majas 73 MWh ning Valge 18h majas 87 MWh, mis on 19 protsenti enam kui Valge 18g majas.
Mõlema näite osas pole lõplik küttekulude kokkuhoid kindlasti veel saavutatud, sest kogemus on näidanud, et osa elanikke hakkab säästmise nimel tegutsema alles 6–12 kuud pärast individuaalse küttekuluarvestuse süsteemi juurutamist.
Individuaalse küttekulujaotuse süsteemi juurutamine on kiireim ja tegelikult ka odavaim viis küttekulude kokkuhoiuks. Me saame ise mõjutada oma eluruumide soojusenergia kulusid, ent kahjuks alustavad paljud elanikud soojusenergia säästmist alles siis, kui nende «panust» on võimalik mõõta.