Innovaatilisus sillutab küttesüsteemides teed kokkuhoiule

Küttepartner OÜ tegevjuhi Tiit Adamsi sõnul tuleb küttesüsteemide loomisel alustada konkreetse hoone soojuskadude välja arvutamisest, millest koorub juba ka hoone kui terviku renoveerimise plaan, küttesüsteem sealhulgas. Foto: Kristjan Teedema

Küttesüsteemide projekteerimises ja tootmises on üldine suundumus kindlasti energia- ja keskkonnasäästule, selgitab Frankfurdi küttemessilt ISH saabunud Küttepartner OÜ tegevjuht Tiit Adams.

Millised on viimase aja innovaatilisemad leiud või arengud küttesüsteemide vallas?

Seoses energia hindade pideva ja jõulise tõusuga on päevakorrale kerkinud alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Samuti olemasolevate energiaallikate ja küttesüsteemide senisest efektiivsem kasutamine.

Konkreetselt võiks nimetada tuule- ja päikeseenergia kasutamist, samuti erinevate soojuspumpade kasutust eri küttesüsteemides.

Uute küttesüsteemide projekteerimisel ja vanade küttesüsteemide renoveerimisel tuleks minu arvates järjest rohkem tähelepanu pöörata lihtsale tõsiasjale – võtta kasutusele suure veemahuga küttesüsteeme (põranda- või seinaküte, suure veemahuga radiaatorid), et seeläbi saavutada madalam pealevoolutemperatuur, mis on tunduvalt keskkonnasäästlikum ja ka majanduslikult mõttekam lahendus.

Kuidas jõutakse kliendiga koostöös innovatsioonini, mis on selle eelduseks?

Tähtis on, et klient mõistaks innovatsiooni laiemalt, mitte ainult küttesüsteemist lähtuvalt. Hoonet tuleb käsitleda kui tervikut – seinte, katuse ning põrandate soojustus; uksed-aknad; hea kasuteguriga korralik ventilatsioonisüsteem, mis kasutab sissepuhutava õhu soojendamiseks ruumist lahkuvat õhku (rootorsoojusvahetiga); efektiivne energiaallikas – üldjuhul soojuspump.

Minnes detailsemaks, pakub Saksa soojustehnika kontsern Oventrop sooja tarbevee valmistamiseks võimalust mitte valmistada sooja tarbevett klassikaliselt tarbeveeboileris, kus bakteriohu tõttu tuleb tihti tõsta veetemperatuur 80–90 soojakraadi peale, mis on väga energiakulukas ja ka majanduslikult ebamõistlik, vaid sooja tarbevett valmistatakse läbivoolu põhimõttel, mis tagab alati värske sooja tarbevee.

Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata küttesüsteemi(de) vee kvaliteedile – liiga madal või siis ka liiga kõrge pH põhjustab torustikesisest korrosiooni, samuti on olulised vee karedus ning raua- ja hapnikusisaldus. Saksa soojustehnika kontsernil Reflex on erinevaid lahendusi vee kvaliteedi parandamise ja liigse hapniku eraldamise jaoks.

Alati ei peagi ju innovatsiooni taga ajama, kui läbiproovitud lahendused kindlust pakuvad.

Küsimus on selles, et mis selline «kindlus» maksma läheb ning kui energia- ja keskkonnasäästlik see on.

Mis on küttesüsteemide nii-öelda fundamentaalsed, läbiproovitud ja kindlust pakkuvad lahendused või alustalad?

Kindel reegel on, et mida väiksem on küttesüsteemi veemaht, seda kõrgem on pealevoolutemperatuur (nt Tartus Annelinna või Tallinnas Mustamäe jm suured korterelamud, kus väikestesse radiaatoritesse lastakse talvisel ajal ligi 80-kraadist vett) ja vastupidi – mida suurem on küttesüsteemi veemaht, seda madalam on pealevoolutemperatuur ning seda madalamad on ka püsikulud.

Samuti on suure veemahuga küttesüsteemid tunduvalt keskkonnasõbralikumad. Siit edasi on igati kohane rääkida soojuspumpadest ja päikeseenergiast.

Suuremate korterelamute puhul on soojuspump koos päikese lisaküttega parim lahendus. Nagu juba jutuks oli – igat hoonet tuleb vaadelda kui tervikut, üksi ei lahenda soojuspump ja päikesepaneelid veel midagi.

Kindlust pakkuvateks lahendusteks ja alustaladeks on kindlasti ka korralikult tehtud kodutöö – pean siinkohal silmas põhjalikult läbi mõeldud projekti, samuti on oluline materjalide valik.

Meie turul liigub kahjuks väga palju Aasia päritolu sanitaartehnikat, mille kvaliteet on vägagi küsitava väärtusega. Tõsi, hind võrrelduna kvaliteetse sanitaartehnikaga on kohati kordades madalam.

Siin peitubki tavatarbija jaoks suur risk – hoida kõvasti kokku hetkeinvesteeringu arvel, aga samas riskides tagajärgedega, kui torustik või seadmed tuleb uuesti välja vahetada.

Enamasti on torustikud paigaldatud põrandate sisse või seinte taha, seega on torustiku või liidete võimalike lekete korral eeldatavad kahjud väga suured. Oventropil on pakkuda väga kvaliteetne Alupex-torude sari, kus kõik liitmikud on pronksist korpustega, mis tagab liitmike kasutamise nii tarbevee- kui ka küttesüsteemides, samuti on sellised liited väga vastupidavad mehaanilistele pingetele.

Kuivõrd erineb küttesüsteemi projekteerimine ja ehitamine just meie kliimas, kus tegelikult mõned inimesed kütavad ahju ka suvel ja mõned hoiavad ka südatalvel aknaid öösel pärani lahti?

Me ei saa lähtuda äärmustest, projekteerimisel ja ehitamisel võetakse aluseks eelkõige ruumitemperatuur +20...22 kraadi ja seda nii suvisel kui ka talvisel perioodil.

Kui soovitakse oluliselt kõrgemaid või madalamaid temperatuure, nõuab see ka tunduvalt suuremaid investeeringuid ja lisakulusid süsteemide haldamisel.

Kuidas valida endale koostööpartnerit küttesüsteemide loomiseks – millest alustada ja mida jälgida?

Alustada tuleb konkreetse hoone soojuskadude välja arvutamisest, millest koorub juba ka hoone kui terviku renoveerimise plaan, küttesüsteem sealhulgas.

Koostööpartneri valikul tuleb lähtuda potentsiaalse partneri professionaalsusest ja alles seejärel hinnatasemest.

Praktikas on näha, et parim pole ei kõige odavam ega ka kõige kallim pakkumine, parima hinna ja kvaliteedi suhe jääb enamasti kuhugi vahepeale.

Kuidas jaotub kulu küttesüsteemi projekteerimisele ja eeltööle ning tegelikule tehnoloogiale-vahenditele?

Sõltub kindlasti konkreetsest objektist või hoonest, samuti tellija soovidest ja vajadustest.

Suhtarvudena võib laias laastus öelda, et projekteerimine moodustab ligi 3–5%, seadmed-materjalid 70–80% ja teostus umbes 20–30% investeeringust.

Kuivõrd erineb oma põhimõtetelt küttesüsteemi loomine eramajja/kortermajja ja näiteks suurde bürookompleksi?

Põhimõte on sama, mahud aga erinevad.

Uudiseid Frankfurdi küttemessilt ISH

• Üldine suundumus on kindlasti energia- ja keskkonnasäästule. Näiteks toodavad kõik pumbatootjad (Wilo, Grundfos, Biral jt) alates 1. jaanuarist 2013 ainult A-energiaklassi pumpasid.

• A-energiaklassi soojuspumbad on üle kümne korra energiasäästlikumad võrreldes püsikiirusel töötavate pumpadega.

• Oventropi messiboksis oli võimalus tutvuda uue termostaatventiilide disainisarjaga, samuti põrandakütte erinevate lahendustega.

• Reflexi boksis oli võimalus tutvuda uute tarbevee- ja küttesüsteemi mahutitega koostöös päikesekütte lahendustega. Samuti rõhuhoidesüsteemide, vaakumdeaeraatorite ja erinevate paisupaakidega.

ALLIKAS: TIIT ADAMS, KÜTTEPARTNER OÜ