Kui palju õnnestub soojuspumbaga küttekulusid vähendada?

Autonoomne õhk-vesi-tüüpi küttesüsteem rahuldab oma komplekssuses erisuguste majapidamiste vajadused, kuid vajab hoolikat planeerimist ja süsteemi optimeerimist. Illustratsioon: Illustratsioon: Bestair

Külmas Eestis kulutame tänamatult suure osa sissetulekust sellele, et omaenda kodus ellu jääda. Üks  säästliku kütte võimalus on soojuspump. Kui suure küttekulude kokkuhoiu erinevad soojuspumbad võimaldavad, milline on investeeringu suurus ja kui pikk tasuvusaeg, kirjutab Postimehe kütte erilehes Bestair OÜ müügijuht Marko Ranniku.

Kõrged küttekulud on pannud paljusid inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks energia tavapärasest suuremat kokkuhoidu ja sellest tulenevat majanduslikku säästu.

Eestis kasutatakse iga päevaga aina rohkem soojuspumpasid – suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga.

Populaarsust koguvad õhusoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalal. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne, ent kui suur ikkagi täpselt? Milline on investeering ning kui pikk on tasuvusaeg?

Energia õhust

Kui rääkida säästlikust kütmisest, sobib selleks väga hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump. Õhusoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus kiire kokkuhoiu saavutamiseks.

Investeering on mõistlik, jäädes tuhande euro kanti, mis muudab tasuvusaja lühikeseks. Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50 protsenti väiksem.

Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl COP), mis näitab, palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes.

Kui küttetegur on 3, tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab.

Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning vaadata, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.

Inverteriga õhusoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, aga eelkõige sinna, kus on juba olemas elektri-, õli-, gaasi- või ahiküte. Väga levinud on õhusoojuspumpade kasutamine vanades majades, mille tsentraalküte on asendatud elektriküttega.

Paraku on elektri hind iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine kalliks muutunud – elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel 60 m² korteri elektriarve kasvatada 80 euroni kuus.

Tasuvus kolm aastat

Pole midagi imestada, et see ajab härjad kaevust alternatiivseid küttelahendusi otsima. Õhk-õhk-tüüpi õhusoojuspumpa on lihtne ja kiire paigaldada ning see sobib ideaalselt pea igasse koju olemasolevat küttesüsteemi täiendama ja olmemugavusi suurendama.

Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Õhk-õhk-tüüpi soojuspump on pakutavatest kõige soodsam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist.

Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve ulatuda sellisel juhul vaid 25–35 euroni kuus ehk elektriradiaatoriga kütmisega võrreldes on kokkuhoid kahe- kuni kolmekordne. Õhusoojuspump koos paigaldusega maksab ligi 1200 eurot. Olenevalt maja või korteri tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest tasub soojuspump end ära kolme aastaga.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas krõbedat ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile paremaks ka ruumis oleva õhu kvaliteet.

Suvel on selle seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskuse.

Autonoomne õhk-vesi

Põhikütteks sobib hästi õhk-vesi-tüüpi soojuspump, mis kogub üha rohkem poolehoidu nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud miinimumini.

Õhk-vesi-tüüpi soojus­pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi.

Seadme peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine, reageerides kiiremini ning suvel on tarbevesi ja vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikul moel.

Õhk-õhk-soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump autonoomne ehk mõeldud kasutamiseks põhiküttena, mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu, nad on kompaktsed ning vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid ruutmeetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms.

Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu ning vee temperatuur jms) ning juhib soojuspumba tööd sujuvalt ja ökonoomselt. Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest.

Enamikku õhk-vesi-süsteemidest on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit.