/nginx/o/2012/12/21/1498280t1h4d28.jpg)
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2012. aastal esialgsetel andmetel 0,3 protsenti ja võlatase 10,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, teatas statistikaamet.
Valitsemissektori võlatase kasvas mullu hüppeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim mõjutasid keskvalitsuse kulutuste taset eelnevatel aastatel laekunud saastekvootide müügitulude arvelt erinevatesse projektidesse suunatud kulutused (199 miljonit eurot) ning investeeringud teedeehitusse: 2012. aastal võeti riigi põhivarana arvele valmisehitatud teid 96 miljoni euro eest.
2012. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 54,3 miljoni euroga. Keskvalitsuse defitsiit ulatus 135 miljoni euroni ning kahel eelneval aastal plusspoolel lõpetanud kohalike omavalitsuste sektoris kulutati 2012. aastal 38,4 miljonit eurot rohkem kui koguti tulusid.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk oli 119,1 miljonit eurot, mis on veidi väiksem kui 2011. aastal (-19 protsenti).
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 2012. aasta lõpuks ligi kaks korda: 996,2 miljonilt eurolt 1,7 miljardi euroni.
Lõviosa võla kasvust tulenes keskvalitsuse pikaajaliste laenude mahu järsust suurenemisest. Olulist rolli mängisid siin nii teedeehituse ja välisprojektide kaasrahastamise eesmärgil Euroopa Investeerimispangalt võetud laen summas 385 miljonit eurot kui ka osalemine Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility). Kokku moodustasid 2012. aastal EFSF-iga seotud kohustused 355 miljonit eurot, millest suurim osa (84 protsenti) läks Kreeka abipaketis osalemise arvele. 2011. aastal moodustasid Iirimaa ja Portugali abistamiseks mõeldud osalus EFSF-is 13,7 miljonit eurot.
Kasvas ka kohalike omavalitsuste võlg
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2011. aastaga võrreldes 5 protsenti. Nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude maht kasvas kokku 8,4 protsenti, samas vähenes võlakirjade maht 4 protsenti.
Sotsiaalkindlustusfondid 2012. aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga ei panustanud, sest nii töötu- kui ka haigekassa ei kasutanud võõrast raha oma tegevuste finantseerimiseks.