/nginx/o/2008/04/05/30963t1h67d7.jpg)
Tänases Äripäeva juhtkirjas esitatud süüdistused, nagu oleks maanteeamet Soome riigifirma Destia vaidlustatud riigihanke tühistamisega soosinud kodumaiseid firmasid ning kahjustanud Eesti mainet välismaal, ei pea ameti väitel paika.
Maanteeamet eitab Destia tõrjumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeamet on alati järginud vaba konkurentsi põhimõtteid ning riigihangete seadust, väitis amet oma pressiesindaja vahendusel.
Hanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei mänginud mingit rolli hankel osalevate firmade päritolu, vaid asjaolu, et esialgsetel tingimustel väljakuulutatud riigihanke lepingut ei olnud enam võimalik sõlmida, vahendas pressiesindaja.
Võrreldes hanke esialgse väljakuulutamise ajaga, möödunud aasta suvel, on tänaseks riigi võimalused hooldetööde finantseerimiseks oluliselt vähenenud. Seetõttu ei pidanud maanteeamet ka õigeks hanke jätkamist, olenemata sellest, kes esitasid riigihankele pakkumised.
Maanteeameti riigihankemenetlus Keila teemeistri piirkonna riigimaanteede hooldaja leidmiseks peatus detsembris 2008 mittekvalifitseeritud ühispakkujate Destia Oy ja Turgel Grupp AS kaebuste tõttu.
Vaidluse põhjustas kvalifitseerimisnõuete erinev tõlgendamine, mis võis tuleneda hankedokumentides esitatud nõuete mittepiisavast kirjeldusest.
Kuna vaidlustuste menetlemine kestis üle kehtiva hooldelepingu tähtaja, oli hädavajalik kehtiva lepingu pikendamine, mida tehti kaks korda, et tagada tee sõidetavus kuni uue hooldaja leidmiseni.
Destia toodud väide firma lahkumise põhjusena, et Eestis ei ole võimalik ausalt asju ajada, tekitab maanteeametis nördimust. Destia on riigihangetel võitnud mitmeid lepinguid, mille alusel teostatakse tänagi erinevaid töid üle Eesti. Maanteeamet loodab ka edaspidi näha Destiat osalemas Eestis toimuvatel teetööde hangetel.