/nginx/o/2012/09/29/1346814t1hc572.jpg)
Täna toimuva soojusmajanduse vahendite sihipärast kasutamist ja kaugkütet puudutavaid küsimusi käsitleva ümarlaua kokku kutsunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esimehe Andres Veske hinnangul vajab soojusmajandus riigilt selgeid suuniseid.
Ühing: soojusmajandus vajab riigi suuniseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on Eestis ligi 230 kaugküttepiirkonda, mille teenust tarbib ligi 70 protsenti elanikkonnast. On piirkondi, mis toimivad hästi, samas on neid, mis kannatavad amortiseerunud katlamajade, suurte soojuskadude ja kahaneva tarbijaskonna tõttu. Seistes uue finantsperioodi lävepakul, tuleb paika panna soojusenergeetika arengusuund, milles oleme valmis kaasa rääkima,“ lisas Veske.
Ümarlaual käsitlust leidvate teemade hulgas on näiteks kaugkütte ja lokaalkütte võrdlus, lõpptarbija energiasäästu võimalused, kohalike omavalitsuste roll küttemajanduses ning riigi tulevikuvaated.
Kohtumisele on kaasatud Konkurentsiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja Rahandusministeerium, samuti Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kredex, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, SA Erametsakeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Tehnikaülikool ning mitmed soojusettevõtted.