Jurvetson: elame parimal ajal

Steve Jurvetson 2009. aasta suvel Tallinnas XXV laulupeo «Üheshingamine» avakontserdil. Foto: Peeter Langovits

Täna lõpeb Tallinnas maailma ühe mainekama tehnikaülikooli, Massachusett­si Tehnoloogiainstituudi korraldatav iga-aastane rahvusvaheline start-up-konverents. Mitmete oma ala absoluutsete tippude seas, kes siin rahvusvahelistele idufirmadele näpunäiteid jagasid, oli ka Silicon Valley üks edukamaid riskikapitaliste Steve Jurvetson (46), kes oma hõivatuse tõttu esines ettevõtjatele Skype’i vahendusel ja andis Postimehele intervjuu e-posti vahendusel.

Mida teate Eesti start-up’idest? Kas mõni neist on viimasel ajal teile silma jäänud?

Kahjuks ei saa ma rääkida nendest ettevõtetest, mis meile (firmale Draper Fisher Jurvetson – toim) esitlusi teevad, kuna peame nende konfidentsiaalsust kaitsma.

Milline peaks olema start-up, mis suudaks kohe teie huvi köita?

Seda start-up’i peaks juhtima kirglik ettevõtja, kellel on unikaalne idee, kuidas mingit traditsioonilist tööstusharu täielikult segi paisates maailma muuta. Otsime ettevõtteid, mis teevad midagi uut, midagi, mida me ei ole veel kunagi näinud.

Microsoft asendas just hiljuti Hotmaili Outlookiga. Olite kunagi Hotmaili esimene riskikapitaliinvestor, kas see Microsofti otsus tõi teis esile mingeid emotsioone või nägite seda ühe ajajärgu loogilise ja loomuliku lõpuna?

Saime varakult aru, et suhtlus on interneti aluseks ja Hotmail oli üks esimesi, mis defineeris e-posti kui tasuta pilveteenuse tuleviku. Ma ei näe seda niivõrd ühe ajajärgu lõpuna, kuivõrd pigem oli tegu loomuliku evolutsiooni käigus toimuvate tehnoloogia- ja tarbijakäitumise muutustega. Ettevõtted peavad oma positsiooni säilitamiseks nende muutustega kohanema.

Ajakiri Forbes on teid nimetanud tehnoloogiasektori üheks parimaks riskiinvestoriks, mullu saite Deloitte’i (konsultatsiooni- ja tehnoloogiafirma – toim) parima riskiinvestori tiitli ja aunimetusi on teisigi. Mis on teie saladus? Mis teeb ühest riskiinvestorist väga eduka riskinvestori?

Oh, ma arvan, et edukate riskiinvestorite seas on palju väga erinevaid inimesi ja liiga tihti eeldatakse, et meie spetsiifiline taust või isikuomadused on selle edu võtmeks. Mind on edukaks teinud ilmselt armastus oma töö vastu, kuna saan selle abil õppida põnevatelt inimestelt, kes teevad põnevaid asju.

Peate silma peal hoidma ka kosmosetranspordiga tegeleval SpaceXil ja elektriautodega tegeleval Tesla Motorsil. Neid tehnoloogiaettevõtjaid, kes otsivad riskikapitali, on maailmas lugematu arv, kuidas suudate nende seast leida selle õige inimese, kellel on tõesti uuenduslikud ideed ja oskused need ka ellu viia?

Lihtsam on seda inimest märgata kui kirjeldada. Kui ettevõtja on nii nakkavalt entusiastlik, et oleme sunnitud toolilt püsti hüppama ja temaga käed lööma, on tal ilmselt samasugune efekt ka oma tulevastele töötajatele ja ettevõtetele, millega ta koostööd hakkab tegema, ning lõpuks ka oma klientidele.

Samuti otsime liidreid, kes on piisavalt enesekindlad, et jääda tagasihoidlikuks ja kes julgevad esitada küsimusi alade kohta, mille kohta neil endal vastuseid ei ole.

Olen töötanud koos Steve Jobsi ja Elon Muskiga (USA visionäär ja suurettevõtja, SpaceXi ja Tesla Motorsi asutaja – toim). Ütleksin, et Musk on tähelepanuväärne seetõttu, et ta on suutnud edukas olla mitmes täiesti erinevas sektoris, nagu finantsteenused, energia-, kosmose- ja autotööstus.

Maailmas on palju inimesi, kellel on enda arvates hea ja innovatiivne idee, kuid nad ei julge võtta riske – lahkuda päevatöölt ja muuta oma idee kasumlikuks äriks. Millist nõu neile annaksite?

Peame oma kultuuris läbikukkumisi au sees hoidma ja neist õppima. Kui ettevõtja suhtub oma projekti tõelise kirega, ei lase ta läbikukkumise hirmul end peatada.

Millised on kolm tähtsaimat tehnoloogilist uuendust, mis muudavad järgmise kümne aasta jooksul meie igapäevaelu?

Üha rohkemates sektorites hakatakse rakendama masinõpet – isesõitvatest autodest kuni paremate haridussüsteemideni, algharidusest kutsehariduseni ja täiendusõppeni. Tööstuslikus bio­tehnoloogias avab uuele ajajärgule ukse sünteetiline bioloogia oma toitumis-, vaktsiinide-, kemikaalide- ja kütustealaste rakendustega.

Järgmise kümne aasta jooksul hakkavad kolm miljardit inimest peamiselt tänu odavate nutitelefonide ja tahvelarvutite levikule esimest korda internetti kasutama, andes oma panuse globaalsesse innovatsiooni. Neist saavad kliendid, ettevõtjad ja rahvahankeline tööjõud – olles omavahel globaalses majanduses seninägematu ulatusega seotud.

Kas inimesed suudavad tehnoloogiauuenduste üha kiireneva tempoga kaasa minna? Kas võib juhtuda, et ühel hetkel ei suuda nad enam kõiki uuendusi omaks võtta ja väsivad nendest?

Mingi hulk inimesi jääb muutuste aina kiireneva tempo tõttu maha. Inimloomuses ja -kultuuris toimuvad muutused on võrreldes tehnoloogiamaailmas toimuvatega üliaeglased. Tehnoloogia on saanud inimliigi evolutsiooni peamiseks vedajaks.

Millised uued tehnoloogiad ja innovatsioonid teile praegu erilist huvi pakuvad?

Kvantarvutid, robootika, tehis­intellekt, sünteetiline liha ja mikroobiline põllumajandus. Oleme sisenemas erinevaid teadusi kokku põimivasse intellektuaalsesse renessanssi. Pole paremat aega olla tehnoloogiatudeng, pole paremat aega asutada oma ettevõte, pole paremat aega millegi uue õppimiseks. Üksikisikud, kellel on head ideed, omavad praegu rohkem mõju kui kunagi varem.

Kas teil on veel mingeid täitmata ambitsioone?

Mind motiveerib mänguline püüdlus eluaeg midagi uut õppida ja sümboolse surematuse otsimine. Samuti on mul plaanis lennata ümber Kuu selle pinnast mitte eriti kaugel asetseval orbiidil. Olen nõus kihla vedama, et Musk muudab selle taskukohaseks.