«On selge, et küproslased eriti enda vastutust või süüd selles asjas ei näe, mis väljastpoolt tundub kummaline, muidugi on nad Kreeka kultuuriruumis ja võib-olla on nad võtnud malli kreeklaste järgi, sest Ateenas on Hitleri vuntsidega Merkelit varemgi nähtud, nende jaoks on see suur mõistmatus, kuidas väljastpoolt on selline nn loodusõnnetus tulnud, nemad ei näe oma süüd või vastutust selles asjas,» rääkis Kasekamp «Aktuaalsele kaamerale», vahendas ERR Uudised.
Küpros on pöördunud abipalvega ka Venemaa poole, kuid viimane lükkas selle tagasi.
«Tundub, et nad püüdsid laveerida Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning pidid lõpuks minema tagasi Brüsselisse ja saama sisuliselt samasugused tingimused, mille varem tagasi lükkasid,» selgitas Kasekamp.
Ta rääkis, et kogu Küprose, Kreeka, Portugali ja Iirimaa kriisi puhul pole olnud suurim mure liikmesriik ise, vaid see, kuidas kriis võib laieneda ning seetõttu lootsid küproslased ilmselt, et Brüssel ei suru neile peale rangeid tingimusi, kuna see võib mõjuda halvasti ülejäänud Euroopa Liidule.