/nginx/o/2013/03/26/1658104t1h3287.jpg)
Eestis tegeles 2012. aastal meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist, kellest 17 olid üle 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringust «Eesti mesindussektori struktuur».
Uuringust selgub, et Eesti mesinikud tootsid eelmisel aastal arvestuslikult 1000 tonni mett. Eesti meetoodang on varasematel aastatel varieerunud suures ulatuses – kui näiteks aastal 2000 oli see Statistikaameti andmetel 334 tonni, siis 2008. aastal juba 501 tonni.
Keskmine meetoodang mesilaspere kohta on aga kasvanud ligi kaks korda – 2000. aastal oli see 14 kg, mullu aga juba 27 kg.
1000 tonnisest meetoodangust läks mullu müügiks arvestuslikult 748 tonni, millest tootjate osa oli 460 tonni. Ligi kümnendik kutselistest mesinikest müüs 2012. aastal rohkem kui tootis ehk lisaks värskele toodangule müüdi ka möödunud aasta varusid.
Kolmveerand meest müüdi otse tarbijale ja ligi kümnendik kaubandusele ning pakendajatele. Otse tarbijale müügi osakaal on eriti kõrge hobimesinikel (97 protsenti) ja väiketootjatel (88 protsenti).
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul võiks mee tootmine lähiaastail kasvada. «Kuna mee tootmine on Eestis väiksem kui tarbimine ja juba leiavad ettevõtjad ka ekspordivõimalusi, siis loodame, et mee tootmine lähiaastatel kasvab ning mesindusest kujuneb võimalikult suurele hulgale mesinikest oluline sissetulekuallikas,» rääkis Lemetti.
EKI direktor Marje Josingu sõnul on Eesti meetootmine koondunud Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaale, mille põllumajanduslikes majapidamistes on kõige rohkem mesilasperesid.
Ligi kuuel tuhandel Eesti mesinikul oli EKI hinnangul eelmisel aastal kokku 43 900 mesilasperet, sealjuures kutselistel mesinikel keskmiselt 224 peret mesiniku kohta.
Alates 2010. aastast peavad kõik mesinikud sõltumata mesilasperede arvust registreerima need PRIA mesilasperede registris.