/nginx/o/2011/03/15/538359t1h4854.jpg)
Finantsinspektsiooni hinnangul on börsiettevõtete juhtimise kohta võimalik saada head, kuid kohati osalist informatsiooni. See võib investorite jaoks muuta pildi börsiemitentide juhtimisest katkendlikuks.
FI: börsifirmad peaksid aruandluse taset tõstma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Börsiettevõtetel tuleb Hea ühingujuhtimise tava aruannetes anda oma organisatsioonist ajakohane, täpne, piisavalt detailne ja eelmiste perioodidega seostuv ülevaade selleks, et investorid saaksid senisest veelgi parema ülevaate ettevõtete juhtimispraktikast, teatas FI.
Hea ühingujuhtimise tava on börsiettevõtetele järgmiseks mõeldud normide kogu, mille eesmärk on börsil noteeritud äriühingute juhtimise arusaadavamaks ning läbipaistvamaks muutmine ning aktsionäride õiguste tugevdamine. Hea ühingujuhtimise tava normid on soovituslikud.
Tavas kirjeldatud põhimõtete järgimine ei ole emitentide jaoks kohustuslik, küll aga tuleb nende täitmisest loobumist põhjalikult selgitada ja selgitused avaldada. Alates 1. juulist 2009 kohustab hea ühingujuhtimise tava aruandeid täitma raamatupidamise seadus.
«Näiteks ollakse tõrksad juhtide töö tasustamise detailide avaldamisel. Samuti tuleb vältida olukorda, kus suurinvestorid on võrreldes väikeinvestoritega ettevõtte käekäigust oluliselt paremini informeeritud,» tõi FI juhatuse liige Kilvar Kessler näite.
Mitme börsiemitendi viimastes aruannetes selgitati tava järgimata jätmise põhjuseid ebapiisavalt või jäeti need üldse nimetamata, seda lisaks tasustamisele ka seoses sõltumatute nõukogu liikmete nimetamise kohustusega. Finantsinspektsioon on seisukohal, et valdkonda reguleerivat seaduseraamistikku tuleb analüüsida ning vajadusel täiendada.