/nginx/o/2013/03/26/1657514t1h08e6.jpg)
Eestimaa Loomakaitse Liit tuletab koeraomanikele meelde, et nad oma lemmikuid metsa hulkuma ei laseks, kuna metskitsed on koertele just kevadeti eriti kerge saak.
Loomakaitsjad: ärge laske oma koertel metskitsi murda!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevaste soojakraadidega lumele tekkinud koorik metsaasukaid ei kanna ning teeb jooksmise nende jaoks võimatuks. Ohu eest põgenevad sõralised vigastavad terava lumekooriku tõttu rängalt ka jalgu, teatavad loomakaitsjad.
«Liit saab teateid metsas või põldudel ilma peremeheta uitavatest koertest pea iga nädal. Harjumaal sattusid inimesed aga paaril korral lausa pealt nägema, kui koerad kitsi taga ajasid,» tõdes Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisas, et koerte omapäi hulkuma laskmine on väga vastutustundetu ja karistatav tegu.
Seaduse mõistes on omanikuta ringi jooksev koer hulkuv loom ning kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus ta varjupaika toimetada ja omanikule trahv määrata. Samuti peab loomaomanik korvama lemmiku tekitatud kahjud.
Hulkuva looma omanikku saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistada kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 400 eurot ning kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, siis on rahatrahvi suuruseks kuni 800 eurot.
Jahiseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt on loomapidajale tema koera poolt jahiuluki mahamurdmise eest ettenähtud kahjumäär kuni 2000 eurot pruunkaru ja 770 eurot põdra kohta. Metskitse ja metssea puhul on kahjumääraks 385 eurot. Tiine isendi puhul vastavad kahjumäärad kolmekordistuvad.