/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/02/26/1605244t1h9e89.jpg)
Balti riikide ja Soome ühise LNG terminali asukoha valik selgub ilmselt kahe kuu pärast mais Euroopa Ülemkogul, sest madalamate ametnike konsultatsioonid pole kokkuleppele viinud.
Valitsusjuhid otsustavad Balti LNG terminali asukoha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kohtus Brüsselis BEMIPi (Balti energiaturu Euroopaga ühendamise kava – toim) kõrgemate ametnike töörühm, kus keskseks kujunes Eesti ja Soome vaidlus LNG terminali asukoha üle.
Postimehe trükkimineku ajaks polnud kohtumise tulemused veel teada, kuid eelneva info põhjal võib oletada, et kokkulepet Eesti ja Soome vahel ei sündinud. Ei üks ega teine riik pole valmis loobuma suurest investeeringust, mis tehakse gaasituru edendamiseks Euroopa Liidu raha toel. LNG terminali maksumus on eri hinnangutel 300–500 miljonit eurot, mis elavdaks märgatavalt asukohamaa majandust.
Soome panustab sealse gaasimüüja Gasumi Inkoo projektile ja Eesti Alexela arendatud Paldiski LNG projektile.
Soomlaste kasuks räägib see, et sealne gaasitarbimine on mitu korda suurem Eesti ja Läti tarbimisest. Seega oleks loogiline, kui suur investeering tuleb tarbijate lähedusse.
Eesti püüab näidata Soome Gasumit Gazpromist sõltuva firmana. Viimases on enamusosalus Soome riigil Fortumi kaudu, kuid osalus ka Gazpromil.
Eesti püüab Euroopa Komisjoni veenda ka selle abil, et väidetavalt on Paldiski projekt odavam ja sadamas leebemad jääolud.
«Minu eesmärk on, et asjast saaks asja. Et tekiks alternatiivne gaasiallikas ja et investeering tuleks Eesti projekti,» ütles majandusminister Juhan Parts eelmisel nädalal Postimehele. Gasum lubab terminali aastaks 2019, Alexela on rääkinud aastast 2016.
Eile teatas Briti energiafirma Centrica, et sõlmis LNG tarnelepingu USA firmaga Cheniere Energy. Reutersi teatel peaks teksaslased 2018. aastast varustama britte LNGga 20 aasta jooksul. Lepingu järgi tarnitavast kogusest peaks piisama 1,8 miljoni kodu kütmiseks.
Kildagaasi buumi tõttu on gaasi hind Ameerika Ühendriikides kiiresti langenud ja odav gaas hakkab tulema ka Euroopasse.