Elering loobus Muuga LNG terminali rajamisest ja panustab Alexela gaasiterminalile, lootes, et odav Ameerika kildagaas lööb mõne aasta pärast hinna alla ka Euroopas.
Veskimägi unistab Ameerika odavast gaasist
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, kas Elering võtab nüüd Heiti Hääle Paldiski LNG terminali projekti üle?
Eesti mõlemad projektid on nii ajaliselt ees kui ka väiksemate kuludega võrreldes Inkoo projektiga Soomes. Eesti ja Soome ministeeriumide töörühm kokkuleppele ei saanud, aga kahe riigi ministeeriumide ühishindamise tulemusel selgus, et Paldiski projekt on Eestis hetkel kõige potentsiaalikam. Kriteeriumideks olidki lühim valmimisaeg ja arendaja valmisolek investeerida oma raha.
Saavutamaks terminali Eestisse rajamist, on mõistlik koonduda ühe projekti taha. Saamaks aga täpsemalt aru Paldiski projektist ja projekti arendaja Balti Gaasi esitatud andmete õigsusest, andis riik meile ülesande auditeerida Paldiski LNG projekti.
Seega, esimeses lähenemises valgustame projekti läbi, et saada täpsemat pilti projektist, selle pealt saab teha juba järgmisi samme. Esmalt peame tegema selgeks, kas Paldiski projekti väidetav maksumus 301 miljonit eurot on vettpidav ja väidetav valmimistähtaeg reaalne.
Paldiski projekti auditeerimiseks ei ole väga palju aega, sest mais on energeetikateemaline Euroopa Ülemkogu, kus pannakse paika, kas suure investeeringu saab Soome või Eesti.
Euroopa Komisjon tahaks selle aasta sügisel saada nimekirja energiaprojektidest, mida võiks rahastada ühisest eelarvest. Maikuu ülemkogu ajaks on tähtis, et oleks sündinud regionaalne kokkulepe. BEMIPi (Balti energiaturu Euroopaga ühendamine – toim) plaanis on peale terminali veel Soome-Eesti ja Leedu-Poola gaasitorud ning Läti Inčukalnsi gaasihoidla laiendamine.
Vaidlus käib selle üle, kas terminal on siin- või sealpool lahte. Kui tahame, et terminal oleks 2014. aastal rahastamisotsuse saavate projektide hulgas, siis tuleks kokkulepe sõlmida kahe kuuga. Kui praegu kokkulepet ei sünni, siis lükkub otsustamine edasi kahe aasta võrra, 2016. aasta rahastamisvooru. Ma loodan, et Vopak liitub samuti Paldiski projektiga ning Vopak ja Alexela leiavad mõlemad äriliselt huvitava lahenduse.
Miks Paldiski on parem asukoht kui Inkoo?
Paldiski projekti areng on Inkoost ajaliselt märksa kaugemale jõudnud. Aeganõudvad mõjude hindamise ja lubade hankimise protseduurid on läbitud ning projekt praktiliselt valmis ehitusluba saama. Pealegi on Alexela valmis märksa enam investeerima eraraha ilma riigipoolsete garantiideta, st ilma gaasi ülekandetariifi suurendamata. Samuti on arendaja tõestanud oma sõltumatust Gazpromist.
Nende kolme tingimuse kehtivuse korral on Paldiski projekt parem kui Inkoo projekt. Kui vaadata Läänemere jääkaarti, siis Paldiskis ja Muugal on kerged olud, Inkoo täiesti jääd täis.
Gaasi tarbimine väheneb Eestis. Milleks meile suured investeeringud gaasiga kauplemisse?
Ma loodan, et kui suured investeeringud Balti riikide gaasimajandusse on tehtud, siis tekib ka tegelik konkurents gaasiga kauplemisel. Ameerika Ühendriikide kildagaasibuum surub hinda allapoole ja USA on avamas kildagaasi eksporti. Kuhu mujale need tarned ikka tulla saavad kui Euroopasse.
Gaasimüüjad on öelnud, et 2017. aastal ollakse valmis Ühendriikidest Tallinna LNGd tarnima. Kildagaas peaks ka Euroopas kaasa tooma gaasihinna muutuse. Tarbija võit on suurem varustuskindlus, võimalik hinnavõit ja ka julgeolekuriski kadumine, kui tekib alternatiivne müügikanal.
Balti riikides on üle poole elektritootmisvõimsusi gaasil, praegu need seisavad kõrge gaasihinna tõttu. Kui gaasi hind on odavam, gaasitarnijaid palju ja valitseb konkurents ning elektri hind ronib ülespoole, siis on ka gaasist võimalik elektrit toota. Gaasi vajavad ka põlevkiviõli rafineerimise tehased ning gaasi on võimalik kasutada mere- ja maanteetranspordis.
Investeeringud gaasituru kujundamisse annaks tulevikus võimaluse gaasi kasutada nagu iga teist kütust: kui majanduslikult on mõistlik gaas, siis gaas, kui biokütus, siis biokütus, kui tuumaenergia, siis tuumaenergia.