/nginx/o/2013/03/19/1647670t1ha526.jpg)
Enne Küprose kriisi ametlikuks kuulutamist võeti sealt välja hinnanguliselt 10 miljardit eurot ja tõenäoliselt ei kolinud see tagasi Venemaale, vaid jätkus Vene kapitali invasioon Lätti, ütles Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür.
Tüür: Vene kapital võis Küproselt kolida Lätti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küprose plaan maksustada üle 100 000 euro suurused arved on löök just Venemaa pihta, sest väidetavalt on kolmandik Küprose pankades liiklevast rahast Vene raha, politoloog märkis, et see raha oli suhteliselt kontrollimatu - poolhämara taustaga ning tegutses poolhämaras keskkonnas, hämaralas oleva raha puhul tuleb aga võimalikult palju pingutada, et see kohe kätte saada, sest hiljem on midagi tõestada väga keeruline, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Välisilm».
Tüür tõi huvitavana välja selle, et Küprosele paigutasid venelased raha muu hulgas seetõttu, et kohapeal oli võimalik kasutada venekeelset teenindust ja samas on tegu ELi riigiga.
«Selle kriisi tõttu ilmus näiteks täna väga mõjukas väljaandes Kommersant Dengi Küprose-teemaline lugu, mille järel päris huvitav ekspertküsitlus, et kuhu panna edaspidi oma raha, umbes kümmekonnast eksperdist vähemalt pooled pakkusid, et nüüd tuleks raha tõenäoliselt kolida Balti riikidesse, sest siin on samasugune keskkond, Euroopa Liit, venekeelne teenindus ja Eesti on veel ka euroalas,» sõnas Tüür, kelle sõnul soovitas enamik eksperte venelastele kõige mugavamana Lätit.
«Kuna hinnanguliselt umbes 10 miljardit võeti välja enne Küprose kriisi ametlikuks kuulutamist, siis kuhugi ta pidi kolima, tõenäoliselt ta ei kolinud tagasi Venemaale, ta võis kolida Maltale, Luksemburgi või Šveitsi, aga väga suure tõenäosusega jätkus Vene kapitali invasioon Lätti, kus see on juba mitu aastat olnud väga tõsine probleem,» nentis Tüür.