/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/02/29/989516t1h1e3e.jpg)
Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul on eramu ehitamisel nõutavad dokumendid vajalikud nii praeguse kui ka tulevase omaniku kaitseks.
Ametnik: ohtralt dokumente on vaja nii tänase kui tulevase omaniku kaitseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Regulatsioon iseenesest on ühine, kuid kohalik omavalitsus saab igal üksikjuhtumil kaaluda, milliste osapoolte poolseid kooskõlastusi ta antud juhul nõuab ja millise detailsuseni peab olema ehitusprojekt loa saamiseks koostatud,» kommenteeris eramu omanikult nõutavate dokumentide rohkust majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.
Sarmeti sõnul oli tänases Postimehes ilmunud loos juttu probleemidest naabritega, kes kaebamas käivad. «Luba on ka selleks vajalik, et asjad (seal hulgas naabritega) juba paberil korda aetaks ja hiljem midagi lammutada vaja ei oleks, mis on juba palju kulukam ettevõtmine,» rääkis ametnik.
Ka 20 ruutmeetri suuruse ehituslause pinnaga (nt 2m*10m!) ja kuni 5 m kõrgune kuur võib tema sõnul naabrit juba tugevasti häirida. «Tavaliselt kaevatakse juba palju väikemate grillnurkade jms üle,» tõdes ta.
Ametniku sõnul on ehitamise dokumenteerimise nõuded seatud nii tänase omaniku kui ka potentsiaalse tulevase omaniku kaitseks. «Kuidas muidu tõendada, et see seina sisse ehitatud moodulkorsten ikka korstnaks mõeldud moodulitest tehtud oli mitte vihmaveetorust,» tõi ta näite, viidates ühele riigikohtu otsusele. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-7-10).
Ta lubas, et planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kodifitseerimise protsessis vaadatakse üle ka loakohustused erinevatele ehitustele ja diferentseeritakse neid rohkem, et ohtu mittekujutavad ehitustegevused ehitusloa alt välistada.