Vaata, milliseid lube on maja ehitades vaja

Foto: Panther Media/Scanpix

Ehitusinsener Marek Mikk tegi ülevaate, mida peaks iga majaomanik ehitustegevusest ja vajalikest lubadest teadma. Mikk rõhutas, et omavalitsuse pädevuses on reguleerida ehitustegevust ja selleks antakse enne ehituse alustamist ehitusprojektis näidatud ehitisele ehitusluba. Kui hoone või rajatis on valmis, soovib omavalitsus kontrollida, kas valmis selline ehitis nagu ehitusprojektis näidatud. Samuti kontrollitakse enne kasutama hakkamist hoone tehnosüsteemide ohutust.

Küttesüsteem. Päästeameti spetsialist kontrollib üle katlad, kaminad, ahjud, korstnad – kas on järgitud paigaldusjuhendeid, tuleohutusnõudeid ja ehitusprojekti. Küttekehade kohta peab müüja kaasa andma paigaldusjuhendi. Korstna kohta peab ehitaja tegema läbiviigujoonised, metallist moodulkorstna müüja annab ostjale paigaldusjuhendi ja vastavustunnistuse (sertifikaadi).

Viimasel ajal on päästeamet hakanud küsima ka korstnapühkimise akti. Korstnat peab puhastama kutsetunnistusega spetsialist.

Päästeameti spetsialist vaatab koos omavalitsuse esindajaga hoone üle või peab omanik päästeameti ise enne omavalitsuse ülevaatust kohale kutsuma.

Elektrisüsteem. Kontrollitakse hoonesse paigaldatud kaitsmete, juhtmete, kontaktide, lülitite ohutust. Seda võib teha vaid vastava loaga ettevõtja, kelle kohta on infot majandustegevuse registris. Ettevõtja tegevusalaks peab olema elektripaigaldise tehnilise kontrolli tegemine ja mõõte- ning teimilaborina tegutsemine. Elektrikontrolli peab tellima hoone omanik.

Veesüsteem. Kui vesi tuleb oma puurkaevust või ühistu puurkaevust, siis on vaja puurkaevu passi. Kui veesüsteem on ühendatud suuremasse võrku, peab hoone omanikul olema leping vee-ettevõtjaga. Võidakse nõuda ka veeproovi võtmist.

Kanalisatsioon. Kui heitvesi suunatakse oma kogumismahutisse, siis on vaja mahuti vastavustunnistust (sertifikaati). Kui kanalisatsioon on ühendatud suuremasse võrku, peab hoone omanikul olema leping, tavaliselt sama vee-ettevõtjaga.

Gaas. Gaasipaigaldiste kohta peab olema väljastatud dokument (gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli tõend). Seda dokumenti võib Eestis välja anda ainult üks ettevõte: Inspecta Estonia OÜ.

Side ja turvasüsteem. Tavaliselt piisab vaid lepingutest teenusepakkujaga.

Prügivedu vajab samuti lepingut.

Ehitise mahamärkimise akt. Kui ehitamise alguses ei teinud maamõõtja mahamärkimise akti, peab litsentseeritud maamõõtja tegema tagantjärele kontrollmõõdistamise.

Ehitamisega seotud dokumendid. Ehitaja peab täitma ehitustööde päevikut ja varjatud tööde (mis on lõpptulemusena kaetud viimistlusega ja mille sisu pole näha – toim) kohta koostama kaetud tööde akte. Mõlemad dokumendid peab ehitamise ajal allkirjastama ehitise omanik või omaniku valitud ehitusjärelevalve. Ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide puudumisel peab spetsialist tegema ehitise ekspertiisi.

Omavalitsuse esindaja kontrollib, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Hoone ülevaatusel kontrollib, kas valminud hoone vastab ehitusprojektile. Esmatähtis on hoone välisilme, siis ruumide paigutus ja otstarve. Ehitamise käigus tehtud muudatuste korral võib omavalitsus soovida lisajooniseid. Kui on valmis saanud hoopis teistmoodi maja, kui algselt ehitusprojektis oli näidatud, võidakse nõuda uue ehitusprojekti koostamist ja uuesti ehitusloa taotlemist.

Tuleohutus. Päästeameti spetsialisti võib kutsuda ülevaatusele enne ehitamise ametlikku lõpetamist. Mõningad põhilised asjad, millele päästeamet tähelepanu pöörab: korsten peab olema igal korrusel vähemalt kahest küljest jälgitav; kivist korsten võib olla katmata kujul, kaetud krohviga või keraamiliste plaatidega.

Kivikorsten ei tohi olla kinni ehitatud, näiteks ümbritsetud kipsplaadist kastiga, kuna võib tekkida ülekuumenemise oht. Korstnale peab olema tagatud ligipääs hooldustöödeks. Küttekolded ja küttekehad peavad olema paigaldatud hoonesse tootja antud juhendmaterjalide järgi.