Eesti töötajatest 67 protsenti töötab teenindussektoris

Pood. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel töötas Eestis 67 protsenti tööga hõivatutest teenindussektoris, 29 protsenti tööstussektoris ja vaid 4 protsenti primaarsektoris, teatas statistikaamet.

Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 kätepaari, ent primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) ja tööstussektor on mõlemad kaotanud üle 10 000 töötaja.

2011. aasta 31. detsembri seisuga loendati Eestis 561 138 tööga hõivatut. Kuigi võrreldes eelmise loendusega on rahvaarv vähenenud, oli hõivatuid üle 16 000 enam.

Kui sektorite kaupa on Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris (372 840), siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18 protsenti kõikidest hõivatutest, 2000. aastal 22 protsenti.

Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Töötlevas tööstuses leivateenijatest 55 protsenti on mehed ja 45 protsenti naised. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.

Noorim loendusel vaatluse all olnud töötajate vanuserühm (15–19-aastased) leiab enim rakendust kaubanduses ja majutuses. Vanemat generatsiooni, üle 60-aastaseid, on tööl rohkem hariduse ja tervishoiu valdkonnas. 2000. aasta loendusega võrreldes on pisut suurenenud haridus- ja tervishoiutöötajate osatähtsus hõivatute hulgas, moodustades 9 protsenti ja 6 protsenti.

Ehituses töötab 8 protsenti ning hulgi- ja jaekaubanduses 14 protsenti hõivatutest, 2000. aasta loendusega võrreldes on mõlemal tegevusalal hõivatute osatähtsus veidi suurenenud. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.

Võrreldes eelmise loendusega töötab rohkem inimesi info ja side valdkonnas (3 protsenti tööga hõivatutest) ning suurenenud on hõivatute osatähtsus, kes tegutsevad kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (2,5 protsenti tööga hõivatutest).

Põllumajanduses töötab ligi 10 protsenti maa- ja 1 protsent linnaelanikkonna hõivatutest. Põllumajandusega leivateenijate osatähtsus on suurim Jõgeva maakonnas.

Kõige enam levinud ametid on poemüüja (26 155 hõivatut), müügiesindaja (16 236), veoautojuht (15 602), üldehitaja (13 112), raamatupidaja (11 171) ning üldhariduskooli vanema astme õpetaja (9857).

Ametialarühmadest on kõige arvukamalt tippspetsialiste (18 protsenti). Juhte on 10 protsenti ja bürooametnikke ligi 6 protsenti. Kõige vähem on ametirühmadest sõjaväelasi (alla 2 protsendi).

Kõigist Eesti elanikest ligi 40 protsendi puhul on põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid (lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed) oli 25 protsenti elanikkonnast.

24 protsendi elanikkonna puhul on peamine elatusallikas pension ning alla 1 protsenti on institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid.

Ettevõtjatulust elatub 2 protsenti elanikest ja toetustest 4 protsenti. 4 protsendi elanike puhul pole tuluallikas selge või on selleks muu tulu (omanditulu, isiklik abimajapidamine või laen). Eelmise loendusega võrreldes on pisut suurenenud palgatööst ja ettevõtlusest elatuvate inimeste osatähtsus.