Phablet’ite võidukäik on hoo sisse saanud

Huawei Ascend Mate phablet (paremal) ja Apple’i iPhone. Foto: SCANPIX

Mis on phablet? Sõnamoodustis ise, millele head eestikeelset vastet veel ei ole, vihjab nutitelefoni ja tahvelarvuti ristandile ning selliste seadmete populaarsus aina kasvab.

Tarbeelektroonika maailma väike tegija Huawei näitas veebruari lõpus Barcelonas maailma tähtsaimal mobiilitööstuse üritusel Mobile World Congress oma 6,1-tollise ekraaniga nutitelefoni Ascend Mate’i.

Tootja poolt uhkelt maailma suurima ekraaniga nutitelefoniks tituleeritud Mate’ist rohkem furoori tekitas kohapeal aga Samsungi 8-tollise ekraaniga phablet Galaxy Note 8.0, mis on oma olemuselt küll rohkem tahvelarvuti kui telefon.

Siinkirjutaja sai seda Barcelonas ka veidi uurida ning kuigi tegu on ideaalselt kätte sobiva seadmega (loomisel võeti mõõtudelt eeskuju tavasuuruses märkmikust), siis helistamiseks tahvli kõrva äärde sättimine nägi välja koomiline ja oli ebamugav.

Samsung polnud ainuke tootja, kes esitles Barcelonas tahvelarvutit, millel on lisaks helistamisvõimalus – ka Asuse 7-tollisel Fonepadil on 3G kõnetugi. Oma kogemusele toetudes võin väita, et Galaxy Note 8.0-ga võrreldes tolli võrra väiksem ekraan ei teinud tahvliga helistamise simuleerimist vähem naeruväärseks.

Häälkõne kaob
Samas, kes teab – vahest näitab phablet’ite võidukäik, et inimesed eelistavad tulevikus üha rohkem suhelda pigem eri tüüpi kirjalike sõnumite teel kui häälkõne abil. Kuna enamjaolt on tarbijale oluline hoopis kõneseadme ekraani kasutamine, kaalub selle suurus ja pildikvaliteet üles hetkelise ebamugavuse, kui on tõesti vaja selle suuremõõtmelise seadmega mõni harv kõne teha või vastu võtta.

Samuti on ammuilma olemas vabakäeseadmed, mis teoreetiliselt teevad tõeliselt suurte nutitelefonide-tahvelarvutite hübriididega helistamise kasutajale mugavamaks.

Kui nutitelefonid on traditsiooniliselt kolme- kuni viietollise ekraanidiagonaaliga, siis tahvelarvuteid võib ekraani suuruse järgi jagada kolme gruppi: suured ehk enam kui 10,1-tollise ekraanidiagonaaliga seadmed; seni suurimat kommertsedu nautinud keskmised, 8,9–10,1-tollise ekraanidiagonaaliga tahvel­arvutid ning väikesed, 7–8-tollise ekraanidiagonaaliga seadmed.
Viimati nimetatud kategooriasse hakkab vaikselt sisse trügima nutitelefonide liik, mida on inglise keeles hakatud nimetama phablet’iks.

Mis on phablet? Sõnamoodustis ise, millele head eestikeelset vastet veel ei ole, vihjab nutitelefoni ja tahvelarvuti ristandile. Kui otsida lihtsat definitsiooni, siis tegu ongi nutitelefoniga, mille ekraani diagonaali suurus on 5–8 tolli vahel ning mis ühendab endas nutitelefoni ja tahvelarvuti omadusi ja funktsioone.

Praeguse seisuga kasutavad kõik turul olevad phablet’id Google’i Androidi platvormi, ilmselt on ka konkureerivate operatsioonisüsteemide tootjatel huvi kiirelt kasvavast turust oma osa saada. Seega on üsna tõenäoline, et varsti saab näha näiteks Windows Phone’i või miks mitte iOSi kasutavaid seadmeid.

Dell tegi esimese phablet’i
Kuigi tihtipeale peetakse esimeseks phablet’iks 2011. aasta oktoobris turule tulnud 5,3-tollise ekraani ja puutepliiatsiga varustatud Samsung Galaxy Note’i, oli tegelikult sel alal pioneeriks hoopis Dell, kes tõi oma Streak’i nime kandva viietollise seadme müügile juba 2010. aastal. Paraku kasutas see iganenud Android 1.6 operatsioonisüsteemi, mis polnud sellele seadmele korralikult optimeeritud, seetõttu Streak’il erilist äriedu ei olnud.

Eespool nimetatud Samsung Galaxy Note suutis turul oma niši leida – eelmise aasta augustis teatas Lõuna-Korea tehnoloogiahiid, et oli müünud juba 10 miljonit seda nime kandvat seadet ning septembris toodi turule järeltulija Galaxy Note II.

Samsungi neljatuumalise protsessoriga, 5,55-tollise ekraanidiagonaaliga ning ekraanijaotuse võimalusega teise põlvkonna phablet osutus veelgi populaarsemaks kui selle eelkäija – juba esimese kahe kuuga müüdi seda üle 5 miljoni eksemplari.
Tundub, et tarbijad on suureekraanilised nutitelefonid omaks võtnud.

Uuringufirma IHS jaanuaris avaldatud statistika järgi tarniti eelmisel aastal 25,6 miljonit phablet’it, sel aastal peaks see arv olema aga lausa muljet avaldav – 60,4 miljonit seadet.

Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad nutitelefonide tippmudelite ekraanid ning aina hägusem on ka phablet’i mõiste. Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses tutvustasid mitmed tootjad nagu HTC, LG ja Lenovo viietolliste kõrgekvaliteedilise lahutusvõimega ekraanidega nutitelefone, kuid näiteks HTC ei nimeta oma J Butterflyd (USA turul kannab see nime HTC Droid DNA) seadet phablet’iks, samuti on keeruline selleks nimetada jaanuari keskel Las Vegases CESi tarbeelektroonikamessil esitletud viietollise ekraaniga Sony Xperia Z-i, sest seesama 5-tolline ekraan on saanud nuti­telefonide tootjate lipulaevade puhul juba standardiks.

Samas jätkub julge eksperimenteerimine veel suuremate ekraanidega nutitelefonide-tahvelarvutite hübriidide vallas.

Enamik nutikate mobiilidega
Nutitelefonid on juba mõnda aega tarbijate seas ilma teinud ning nende populaarsuse kasvu lõppu pole niipea näha. Maineka uuringufirma IDC prognooside kohaselt ületab kogu maailmas tänavu müüdavate nutitelefonide arv esimest korda tavaliste mobiiltelefonide oma ehk sel aastal müüakse 918,6 miljonit nutitelefoni, mis moodustab 50,1 protsenti kogu müüdavate mobiiltelefonide arvust.

Kui nutitelefonid on tarbeseadmete turul juba vanad tegijad, siis (jättes kõrvale Microsofti üle kümne aasta taha jäävad katsetused, mis tarbijate laiemat huvi paraku ei pälvinud) esimese tänapäevase tahvelarvuti iPadi turule tulemisest saab aprillis alles kolm aastat täis.

Sellegipoolest on pöörane edu saatnud ka seda sektorit – 2010. aastal tarnitud 18 miljonist tahvelarvutist sai eelmisel aastal juba 124 miljonit seadet ehk kasv on kahe aasta müügitulemusi võrreldes olnud peaaegu seitsmekordne.

Teise maineka uuringufirma ABI Research analüütikute hinnangul tarnitakse tänu madalama hinnaga kvaliteetsete seadmete nagu Google’i Nexus 7 turuletulekule ning üha suurenevale äriettevõtete huvile sel aastal lausa rekordilised 145 miljonit tahvelarvutit.