Ehkki euro tulevikku ei nähta enam nii süngetes toonides kui veel näiteks aasta tagasi, pole euro ja euroliidu tulevik kaugeltki roosiline. Oxfordi ülikooli juures asuv analüüsikeskus Oxford Economics ennustab, et eurotsooni ootab ees kaotatud aastakümme, mil majanduskasv jääb pooleteise protsendi kanti, kui sedagi.
Miks peaks Euroopa Liidu kiireima kasvuga riik liituma? Pealegi teavad lätlased, et euro kasutuselevõtuga kaasnevad neile kohe sissemaksed Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM.
Kõigepealt tuleks öelda, et Lätil ei ole valikut. Kui me kümme aastat tagasi toimunud referendumil otsustasime, et soovime liituda Euroopa Liiduga, andsime samal ajal ka nõusoleku eurotsooniga liitumiseks. Euro peavad kasutusele võtma varem või hiljem kõik viimaste lainetega Euroopa Liitu astunud liikmesriigid, nii ka Läti.
Valik, kas liituda eurotsooniga või mitte oli ainult vanadel liikmesriikidel, mitte aga uutel. Euro on selge pluss välisinvestorite jaoks, sest euro on globaalne valuuta, mis avardab majanduse finantseerimise võimalusi ja vähendab määramatust, selgitab Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. «Kodumaine valuuta, mis on fikseeritud euroga, ei saa paraku olla kunagi nii likviidne ja atraktiivne kui ühisvaluuta,» ütles Palm.
Euroalaga ühinedes avarduvad võimalused finantsstabiilsuse toetamiseks ja likviidsuse juhtimiseks. On selge, et euro ei asenda samas vajadust olla eeskätt globaalselt konkurentsivõimeline ja stabiilse makromajandusega. Selleks et oleks võimalus euro eeliseid maksimaalselt ära kasutada, tuleb luua eeltingimused, et ettevõtlus kasvaks.
«Sarnaselt Eesti kogemusega aitab euro kaasa välisinvesteeringute ligimeelitamisele, mis on üks kiire kasvu eeldus. Ettevõtlussektori jaoks alanevad valuutavahetuse kulud, intressirisk ja üldine riskipreemia,» lisas Palm.
Eesti on Läti euroga liitumise toetaja. Toetuse põhjusi on mitu – nii emotsionaalseid kui ka üsna omakasupüüdlikke – me ju soovime, et meie naabritel läheks hästi.
«Lihtsalt naabrite heale käekäigule mõtlemine ei olegi nii erapooletu,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder. «Meie majandussidemed on tihedad, meie finantssüsteemid on seotud. Olulisi aspekte, kuidas Läti areng meid mõjutab, on rohkesti,» lisas ta. «Kui euroalaga lisandub korraliku eelarvega riik, tuleb see meile ainult kasuks,» toonitas Põder.
Samas on Läti eurotsooniga liitumisel meie jaoks ka mõned negatiivsed küljed. Ühele neist pööras tähelepanu Ivar Kiigemägi.
«Kui lähiriikidest tehtavate investeeringute puhul asukoht mõju ei avalda, siis kaugemalt tulevaid investeeringuid võidakse otsustada teha Baltimaade keskele,» hoiatas Kiigemägi.
Aga tagasi lätlaste juurde. Mida varem Läti ühineb eurotsooniga, seda parem tavakodanikule, leiab Tõnu Palm. «Väike euroga seotud hinnatõus ei kaalu üles laiemat positiivset mõju majandusele,» ütles Palm. «Euroala liikmelisus toetab majanduse konkurentsivõimet ja võimaldab teenida edaspidi kõrgemat tulu, mis on heaolu jaoks olulisem kui väikeste artiklite, näiteks tassikese kohvi hinnatõus,» lisas ta.
Pealegi usuvad mitmed spetsialistid, et kuna Läti lati nominaalväärtus on eurost suurem, siis võivad lõunanaabrite juures hinnad pärast euro kasutuselevõttu koguni langeda.