Läänemaa poiss, itaalia keel suus

EASi juht Taavi Laur. Foto: Liis Treimann

Riigikontroll on öelnud, et ettevõtlustoetused on kui raha külvamine tuulde. Pankur Taavi Laur, kes hakkab juulis juhtima Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS), peab nüüd hakkama vastupidist tõestama.

Laur ütles sissejuhatuseks, et talle meeldib teha pikki tööpäevi ning midagi pole talle elus niisama sülle kukkunud: «Ma tean omal nahal, mis tähendab teha lihttööd.» Tema 6500-eurone palk ärritab isegi peaministrit.

Kes on Taavi Laur?

Läänemaa poiss, kes tuli 1988. aastal 15-aastaselt Tallinna ning on proovinud elus Hunt Kriimsilma kombel igasuguseid ameteid – töötanud toitlustuses, autosid parandanud, ehitustel töötanud.
Olen omal nahal kogenud, mis tähendab teha lihttööd. Ma ei ole pärit rikkast perest ja midagi ei ole mulle elus niisama sülle kukkunud.

Õppisin juurat tolleaegses Lexi kõrgkoolis, mis tegi koostööd Bologna ja Moskva ülikoolidega. 1990ndatel jõudsin proovida ka ettevõtjaks olemist, kuid oma esimeseks korralikuks töökohaks pean tööd majandusministeeriumi eurointegratsiooni ja õigusosakonna peaspetsialistina. Eks mul oli enne ka tööraamat olemas, aga see oli ametikoht, mida tihkan CVsse panna.

Olin siis 23-24aastane. Aga ka riigijuhid olid sel ajal noored. Huvitav aeg oli, erastamisagentuuri alles loodi ning kohtuasju oli palju. Nagu ka palju kummalist, mida riigisektoris olla ei tohiks.
Ministeeriumist kutsuti mind tööle Hoiupanka ja võtsin selle pakkumise vastu.

Pangandus oli väga kuum sõna. Pikad tööpäevad mind ei heidutanud, sest olen alati pikki päevi teinud. Kui Hansa- ja Hoiupank ühinesid, siis sain jääda tööle edasi.

Kurikuulsa Vene kriisi ajal aga olite juba Öselis?

Vene kriisi eel kutsuti mind üles ehitama tollast tuntud toiduainetööstust Ösel Grupp. Kohe, kui sinna läksin, algaski Vene kriis ehk kogu äri kukkus kaardimajakesena kokku. Eesti toiduainetööstused, sh Ösel Grupp olid Vene turule orienteeritud ning Vene poolel olid oma nipid siit kaupade ostu korraldamiseks. See käis läbi maksuvabade firmade ning kui rubla kukkus, siis jäeti lihtsalt kõik maksmata. Venemaal kaaperdati meilt tehas.

Ösel Gruppi kuulus Paljassaare kalatööstus, tootsime kalja, kasvatasime seeni ja marju. Meie vast kõige tuntum kaubamärk oli Linnuse Kali – kolme Saksa pulbri ja hea vee segu. Tahtsime turule tuua Aura mahla ja osalesin ka Linnuse Kalja Coca-Colale mahamüümisel.

Läbirääkimised olid üsna ebavõrdsed – meie poolt vaid üks Raidla büroo advokaat ja meie ning vastas maailmakontsern. Aga ma arvan, et saime õiglase hinna toote eest. Omanikud jäid igatahes väga rahule.

Kuna Ösel Grupil polnud ettevõttena enam funktsiooni, koondasime sealt ennast kõik ära, mina viimasena. Minu jaoks oli Öselis oldud aeg väga huvitav, sest sinnamaani olin rohkem juurainimene, kuid nüüd hakkasin rohkem huvi tundma majandusasjade vastu. Soovist asja sügavamalt tundma õppida läksin Tartu Ülikooli majandusmagistrantuuri.

Aasta oli 2001, kui mind kutsuti Ühispanka suurkliendihalduriks. See oli nagu kooliaeg ning siis sain ka esimese välismaal töötamise kogemuse, Helsingi SEB kontorist. Olin selliste suurte asjade juures nagu TOPi erastamine, Ekspress Grupi tagasiostmine.

Kuidas te siinmail suhteliselt vähe tuntud UniCrediti panka sattusite?

2007. aastal pöördus minu poole üks Itaalia headhunter ja hakkas rääkima UniCreditist. Ma olin küll natuke õppinud Itaalia keelt ja kultuurilugu, kuid rohkem mõttega, et turistina oleks see oskus Itaalias abiks.

Aga muidugi itaallastele meeldis väga see, et ma oskasin nendega kohvikujuttu ajada nende oma keeles. Selline asi meeldib ju kõigile rahvustele – vaadake kasvõi, kuidas eestlased sulavad, kui mõni välismaalane natuke eesti keelt oskab.

Me pidasime UniCreditiga kuus kuud läbirääkimisi, sest ausalt öeldes ei saanud ma eriti aru, et miks nad üldse tahavad siia tulla. Samuti oli mul SEBs hea töökoht, minuga oldi rahul ja mul poleks otseselt olnud vaja töökohta vahetada.

UniCreditil aga polnud Eestis eriti midagi ette näidata, kuigi nad olid siin HypoVereinsbanki nime all juba mõnda aega tegutsenud. Lõpuks mõtlesin, et võtan pakkumise vastu ja teen seda tööd kolm aastat. Nüüd on kuus aastat täis.

Me tegeleme ainult äriklientidega ega reklaami end jaeturul, küllap sellepärast olemegi siinmail üldsusele tundmatu.

Naabritest on ikka pilalugusid räägitud… Kuidas te lätlaste-leedulastega hakkama saate? (Laur juhib praegu UniCrediti Balti haru – toim.)

Hästi saame hakkama. Mulle väga meeldib, kui uhked on leedulased oma traditsioonide üle ja kuidas nad ühte hoiavad. Praegu on näiteks paastuaeg ja kui ma oma leedukatega lõunat söön, siis nemad liha ei võta, sest selline on nende usk ja elamisviis.

Mulle meeldivad sellised asjad. Keeli oskan ka natuke, läti keeles saan kohvikus asjad tellitud. Kui oleksin ka pere Lätti kaasa võtnud, siis kindlasti oleksin keele ära õppinud. Minu meelest on see normaalne, et sellises olukorras õpitakse keel ära.

EASi juhiks kandideerimine oli teie valik või taas kutsuti?

Mulle helistati EASist ja küsiti, kas olen nõus kohtuma ja rääkima. Olin. Seda enam, et mulle väga meeldib Eesti. Kuigi praeguse töö tõttu pean palju võõrsil viibima, olen tulihingeline Eesti patrioot. Ning nii ma olingi endalegi ootamatult äkki avalikkuse suure tähelepanu all. Kuna ma alustan tööd EASis alles juulis, siis ma lähemalt oma plaanidest EASiga seoses veel rääkida ei tahaks.

Kas Eestis on hea ettevõtlusega tegeleda?

Minu arvates on küll hea, eriti mis puudutab ettevõtte asutamist ja riigiga suhtlemist. See on e-kanalite tõttu väga lihtne. Aga tõsi, me võiksime parematelt eeskuju võtta, näiteks Singapuriga meie ettevõtluskliimat võrrelda ei saa.

Palju on räägitud Eesti Nokia otsingutest, kuid see on meil tegelikult ammu olemas Luteri vineerivabriku näol, mis oli omal ajal Euroopa number üks vineeritootja. Samuti on meil ju Skype.

Mina ütlen, et kapitalil on rahvus, aga me peame tegema teiste rahvustega koostööd. Ses mõttes mulle väga meeldib leedulaste ja lätlaste ühtehoidmine ja uhkus.

Olete oma töö tõttu mitmeid aastaid pendeldanud Eesti ja välismaa vahet ning võib öelda, et teie puhul on tegemist talendiga, kes nüüd koju tagasi tuleb. Kuidas talente koju tuua?

Tuleb mõista, et nii nagu siit ära minnes on ka tagasi tulles vaja aega kohanemiseks. Inimesed, kes tagasi tulevad, ei taha kaotada oma sidet välismaa ja sealsete inimestega. Samas – kas me peamegi kõik inimesed tagasi tooma?

Pigem võiksime ka välismaal elades ja töötades seal Eesti asja ajada. Seda tehakse aga väga vähe – kui ma vaatan teisi rahvusi, siis meie oleme endassetõmbunud ja ka välismaal elades ei käi eestlased omavahel kuigi tihedalt läbi. Itaallased aga suhtlevad alati kogukonniti, olgu nad kodumaal või välismaal.

Paljude rahvuste jaoks on tähtis olla ühe mütsi all, teha koostööd ja kasutada naabrite abi. Eestlased ei tee üldiselt välismaal elades oma riigi heaks eriti midagi, kuigi võiks.

Viimasel ajal on riigi kõrgete ametikohtade täitmist saatnud tugev politiseerituse hõng. Milline erakond teid paika pani?

Mind ei leia ühegi erakonna nimekirjast, ma ei ole poliitikaga üldse seotud. Minu meelest on see ala rohkem vanemate inimeste teema, mina tunnen ennast poliitika jaoks veel veidi kärsituna. Samas Eesti riik on nii väike, et väga lihtne on helistada mis tahes küsimuses ükskõik millisele poliitikule. Ma ei arva, et oleks nii, et mingi erakond teeb ainult head ja mõni teine ainult halba.

 

Ärritavalt palju teeniv juht

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) uus juht Taavi Laur asub tööle alles kolme kuu pärast, kuid juba on tema palga kohta kriitilisi sõnu öelnud nii rahandusminister Jürgen Ligi kui ka peaminister Andrus Ansip.

Ligi on öelnud, et nii suure palga eest (6500 eurot kuus, kolmandiku võrra eelkäijast rohkem – toim) peaks nüüd EASist hakkama tulema ainult kuldmune. Ansip on avaldanud arvamust, et riigi tippametnike palkadele peaks ette panema lae ning et selline palk ei ole õigustatud.

Taavi Laur astus EASi 11-liikmelise nõukogu ette ainsa kandidaadina ning seega sai nõukogu hääletada vaid tema poolt või vastu. Hääled Taavi Lauri poolt või vastu jagunesid napilt 5 : 6 ja teadaolevalt tekitanud küsimusi just tema palganumber, mis on eelkäija Ülari Alametsa omast kolmandiku võrra suurem.

EASi eelmine juht Ülari Alamets pani oma ameti maha möödunud aasta lõpul pärast seda, kui oli ilmsiks tulnud rahajagamisskandaal, kus kümnetele ettevõtetele oli raha jagatud riigiabi nõudeid rikkudes. Sellest ajast juhtis EASi ajutiselt Hansapanga kogemusega Raul Parusk, kes märtsi keskel aga oma töö lõpetas.

EASi juhatuse liikmena jätkavad Martin Hirvoja ja Krõõt Kilvet, kes täidavad kõiki juhatuse liikmete kohuseid kuni juunini, mil juhatusega liitub Laur.

Taavi Lauri kohta on Paruskil vaid ülivõrdeid öelda – Laur olevat täpselt õige mees sellele kohale. Mis puutub Lauri suurt palka, siis sõnab Parusk, et EASi inimesi häirib väga müstifikatsioon, mis selle ümber käib.

«Peaminister on justkui õigustanud RMK juhi veel suuremat palka, aga laitnud EASi juhi palga suurust. Olen kindel, et EASi mõju Eesti majandusele on palju suurem kui RMK-l,» ütles Parusk.

Lauri ülesandeks on muuta EASi toimimisloogikat nii, et see ei tunduks ettevõtjale bürokraatiamasin, kuhu peab toetuse saamiseks arutul hulgal dokumente looma ja pikalt ootama, enne kui üldse jutule pääseb. Sisuliselt tähendab suunamuutus seda, et ettevõte ei pea EASist mitut sorti toetust taotledes suhtlema enam mitmete erinevate kliendihalduritega ja esitama mitut dokumendipakki, vaid kogu teemasse hakatakse suhtuma kompleksselt.

«Tahame, et meie teenindus muutuks tunduvalt paremaks. Meil on praegu pikad ooteajad, nõutakse liiga palju dokumente,» rääkis Parusk. «Meie unistus on aga see, et ühel hetkel pole vaja toetust küsival ettevõttel palgata enam kalleid konsultante ja maksta veerand toetusest talle palgaks selleks, et ta genereeriks 70-leheküljelise formaalse äriplaani.»

Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu tõukefondide rakendusüksuseks Eestis. ELi rahastamisperioodil 2007–2013 on EAS ettevõtlust toetanud 784 miljoni euroga, mis vanas rahas on ca 12 miljardit krooni.

Kuna käesolev aasta on praeguse rahastamisperioodi viimane, jagab EAS tänavu vähem toetusi välja ning pigem on tähelepanu koolitustel ja ettevõtlusteadlikkuse edendamisel. Jagamisele läheb tänavu 77 miljonit eurot.