/nginx/o/2009/04/27/169460t1h5af2.jpg)
Kuna maailmas on toiduainetega kauplemine pidevalt globaliseerumas ning lisaks on ka Eesti osa Euroopa Liidu siseturust, kus kaubad liiguvad piiranguteta, siis on üheks toiduainete järelevalve keskseks elemendiks kiirteavitussüsteem RASFF, rääkis veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Ago Pärtel viimasel ajal maailma raputanud hobuseliha kasutamise valguses.
Pärtel sõnul tähendab see lihtsustatult seda, et niipea, kui mõne liikmesriigi toidujärelvalveasutus avastab inimese tervisele ohtliku kauba, mis võib olla liikunud või liikumas teistesse liikmesriikidesse, teavitab ta läbi keskse süsteemi kõigi teiste ELi liikmesriikide vastutavaid ametkondi. Läbi selle kiirteavitussüsteemi jõuab Eestisse informatsioon ka valesti märgistatud lihatoodete levikualast ja selle võimalikust sattumisest Eesti turule.
«Võttes arvesse riskihinnanguid ettevõtete tasandilt, informatsiooni teistest liikmesriikidest ning hinnates riske toidu päritoluriikide olukorrast lähtuvalt, võtab toidujärelevalve igal aastasel süsteemselt toiduproove analüüsiks, et seiramata toiduohutusalast olukorda ning avastada võimalikke ohuallikaid,» selgitas Pärtel.
Selliseid proove võetakse kas tekkinud ohu kahtluse kinnitamiseks või ka üldise toiduohutuse alase olukorra kaardistamiseks. Kuna ühe proovi analüüsi hind võib küündida sadadesse eurodesse, siis võetakse neid proove üksnes väga täpse riskianalüüsi tulemusel. Iga euro kulutamise vajadus peab olema selgelt põhjendatud.
«Niipea, kui veterinaar- ja toiduametil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et valesti märgistatud tooted näiteks hobuseliha sisaldavad, kuid selliselt mitte märgistatud tooted võivad olla jõudnud Eesti turule, siis alustatakse ka laborianalüüsidega. Loomulikult osaleb VTA ka üleeuroopalises seires,» rääkis Pärtel.
Iga loomset päritolu toidu käitleja peab olema tunnustatud veterinaar- ja toiduameti poolt. Tunnustuse üks eeltingimus on enesekontrolli süsteemi põhimõtete järgimine ettevõttes. See tähendab, et iga ettevõte, kus tahetakse toidukaupu toota, peab tõestama toidujärelevalve ametnikele, et see toit on ohutu ja selleks on nad oma tootmises võtnud range kontrolli alla toiduohutuse tagamise seisukohalt olulised etapid.
Eestis on selline süsteem toiminud juba üle 10 aasta, Euroopa Liidus veelgi kauem. «Kuna on üsnagi selge, et pole võimalik valvata tootmise üle kõigis ettevõtetes, siis on ettevõtte enda usaldusväärse kontrollisüsteemi rakendamine oluline alustala kogu toiduohutuse järelevalve ahelas. Ettevõtted vastutavad muu hulgas ka selle eest, et nende toodete märgistus koostise kohta vastaks tegelikkusele – neil peab olema selge ülevaade oma tootmises kasutatavast toorainest,» selgitas Pärtel.
Tema sõnul võib siin paralleeli tõmmata hobuselihaskandaaliga, kus mitmed Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad toidutootjad on oma enesekontrollisüsteemide kaudu jõudnud jälile hobuseliha kasutamisele nende toodetes ja võtnud ette sammud selle olukorra korrigeerimiseks ja teavitanud ka avalikkust.
«Veterinaar- ja toiduamet planeerib ettevõtete kontrollisagedused vastavalt riskianalüüsile ning see sõltub käideldavatest toidugruppidest, tootmismahtudest, eelnenud kontrollide tulemusest, tarbijatelt laekunud kaebustest,» lisas Pärtel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)