Küpros itkeb ilusa elu lõppu

Meeleavaldaja eile Nikosias ELi lippu puruks rebimas. Foto: SCANPIX

Kümnend tagasi rahandusministri ametit pidades aitas Takis Klerides Küprost Euroopa Liitu ja ühisrahablokki tüürida – arvestatav saavutus vaese taustaga saare jaoks, mis on palju lähemal Beirutile kui Brüsselile.

Kuid eile, mil küproslased ELi päästepaketi kõrget hinda kokku lõid, kõlas Kleridese hääles kahetsusnoot.

«Ränga õppetunni hinnaga oleme me avastanud, et see pole perekond,» ütles ta ELi kohta, väites et bloki suurliikmed «dikteerivad tingimusi ja kõik teised kuuletuvad. Sellest on kujunemas diktatuur.»

«Euroopa projekt on kukkumas kildudeks,» ütles ühe teise intervjuu käigus Athanasios Orphanides, kes alles hiljuti keskpangapresidendi toolil istus, nimetades Küprose kohtlemist Euroopa liidrite poolt «ühe rahva türanniseerimiseks».

Investeerimisfirma Demetra Investmenti vanemhaldur Nicos Michaelas väljendus veelgi teravamalt: «Me ootasime oma Euroopa sõpradelt abi, aga nemad panid meid püssitoru ette.»

Berliin ja Brüssel vaidleksid sellistele sõnadele kindlasti vastu.

Siiski maalib öeldu pildi sellest, milline šokk valitseb praegu riigis, mille kaasaegset ajalugu varjutab 1974. aasta Türgi invasioon ning mille kodanikud nüüd taaskordseteks raputusteks valmistuvad.

Sellist vaesust ja meeleheidet, mis viimased viis aastat Ateena kesklinnas on valitsenud, Küprose pealinnas Nikosias ei kohta.

Pigem rullub siin vaatlejate silme ees lahti kaasaegne finantspaanika, mille vallandas euroala rahandusministrite üllatav otsus teostada haarang küproslaste pangaarvetele, hankimaks sealt abipaketi tarvis raha. Kogu nädala on Küprose pangad suletud olnud, uksed jäävad lukku vähemalt teisipäevani.

Närvilised kodanikud seisavad pangaautomaatide ees sabas ja tühjendavad 260 euro kaupa – maksimaalne lubatud summa – oma pangakontosid. Kõik telerid ja raadiod mängivad konstantselt sama kanalit: ööpäevaringselt tuleb uudiseid selle kohta, kuidas valitsus üritab teha diili ELi, Venemaa või isegi Hiinaga – enne esmaspäevase Euroopa Keskpanga «surmajoone» saabumist, mil keskasutus Kreeka pankade likviidsuskraanid kinni ähvardab keerata.

«Me ootame messiat, kes tuleks ja meid ära päästaks, aga [teda] loomulikult pole,» ütles üks valitsusametnik. «Kui me esmaspäeval diili ei saa, on see paik hukatusele määratud.»

Valitseb üldlevinud arusaam, et eriliselt tõukas seda ränka diili tagant Saksamaa – mitte pahameelest Küprose küsitava pangapraktika peale, vaid soovides saata signaali teistele tõrksatele ELi liikmesriikidele nagu Itaaliale ja Hispaaniale. Või võib-olla isegi saavutamaks kontrolli Küprose potentsiaalselt tohutute kuid veel arendamata gaasivarude üle.

Samal ajal ei ole ei kodanikel ega juhtivatel poliitikutel aimugi, kas riigi finantssüsteem, mis vaese põllumajandusmaa pärast 1974. aasta katastroofi õitsvale järjele tõi, teisipäeval enam üldse eksisteerib.

Michaelase arvates on kõik juba rikutud. «Hoiuste pügamine, see on kõige väiksem probleem. Küsimus on selles, et pügamine purustas usalduse kogu meie mudeli vastu,» ütles ta. «Miski pole enam endine.»

Kuna majandustegevus on pidurite krigisedes seiskunud, hoiatas kommunikatsiooni- ja tööminister Tasos Mitsopoulos, et põhiliste kaupade «nagu leiva, nagu piima» liikumine võib osutuda «raskendatuks», kui teisipäevaks kokkuleppele ei jõuta.

Ta väitis, et vabalangemine on samavõrd psühholoogiline kui majanduslik. «Nad ei olnud selleks valmis,» selgitas ta oma kaasmaalaste oimetut olekut. «Enamikel küproslastel oli vale mulje – neil oli illusioon, et me läheme sellest kriisist läbi arvestatavat hinda maksmata.»

Mida selgemaks saab hind, seda enam võtavad võimust viha ja hirm. Eile olid mõlemad parlamendi ees markantselt esindatud, kui pangatöötajad seal paduvihma ja tormituuli trotsides ELi, troikat ja omaenda poliitikuid põhjasid.

Maja sisemuses pidasid parlamentäärid kriisikoosolekut, jälgides ärevalt seinal tiksuvat kella ja üritades palavikuliselt mõtteid koondada. «Palgakärbetest pole lugu, las kärbivad,» ütles Andreas Hadjistyllils, kes enda uskumust mööda oma töökohast Laiki pangas ilma jääb. «Minu probleem on see: kui ma homme hommikul ärkan, tahan ma kindel olla, et mu poeg saab elada. See on kõik.»

Pangahoiuste – ka kõige väiksemate – maks on tabanud valusalt küproslaste sügavat väärtust ja veendumust, et vähemalt mingi osa säästudest tuleb järgmisele põlvele edasi anda. Just seda tahtis oma plakatiga öelda protestija, kes oli suurte tähtedega kirjutanud: «Varutud säästud kuuluvad meie lastele.»

Panayiotis Kyprianou, kes on töötanud Laikis 13 aastat, tervitas vanu kolleege, kes väljakul pitsat jagasid. Ta ütles, et ei muretse 2300 töökoha pärast, mis pangas kaotsi lähevad. Pigem valutab ta südant «doominoefekti» pärast, mis terve finantssektori minema pühib.

Viis aastat tagasi ostis Kyprianou endale Nikosiasse korteri, töötades end end ärikraadiga relvastatult Laiki karjääriredelit pidi üha ülespoole ja olles jõudnud kõnekeskusest turundusosakonda. Nüüd kaalub ta koduna Kanadat või USAd. «Kõik oli hästi,» ütles ta. «Elu oli täiuslik.»

Copyright The Financial Times Limited 2013