/nginx/o/2009/01/29/124759t1h5d55.jpg)
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi selgitas riigikogu ees Euroopa Liidu raha kasutamisega venitamist suuremahuliste projektide ja pika ettevamistusajaga.
Tamkivi põhjendas euroraha kasutamise aeglust suuremahuliste projektidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Kadri Simsoni ja Eldar Efendijevi 22. aprillil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu struktuurifondide kohta, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Tamkivi sõnul on elukeskkonna arendamise rakenduskava esimese prioriteetse suuna all kokku 9 veemajandust ja jäätmekäitlust arendavat meedet kogumahuga 9,8 miljardit krooni.
«Praeguseks hetkeks on kogu prioriteetse suuna raames võetud kohustusi ligi 5 miljardi krooni ulatuses ehk pool kogu prioriteetse suuna vahenditest on kaetud projektidega,» märkis keskkonnaminister.
Suuremamahulisemate väljamakseteni on keskkonnaministeerium rakenduskava koostades plaaninud jõuda umbes kahe aasta jooksul pärast meetme tingimuste jõustumist ehk aastal 2010.
Tamkivi selgitas, et perioodil 2007–2013 saab keskkonnaministeerium ühtekuuluvusfondi kaasabil suunata veemajandusprojektide rahastamisse ligi 7 miljardit krooni.
Selle elluviimiseks on keskkonnaministeerium töötanud välja vastava meetme määruse, mille alusel on keskkonnainvesteeringute keskus teinud tänaseks päevaks rahastamisotsuseid ligi 5 miljardi krooni ulatuses.
Lisaks on veemajandusprojekte aastaid rahastatud ka keskkonnainvesteeringute keskuse enda
programmi raames.
«Praeguseks käivitunud infrastruktuuri arendamise meetme raames võetakse kohalikele omavalitsustele tagastamata abina investeerimistoetusest keskmiselt 74 protsenti investeeringu maksumusest. Lisaks on rahandusministeerium projektide ja omafinantseeringu katmiseks küsinud riigigarantiiga laenu Euroopa Investeerimispangalt, et võimaldada ühtekuuluvusfondi toetuse saajatel madala intressiga laenu omafinantseeringu katmiseks infrastruktuuri projektides,» ütles keskkonnaminister.
Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted peavad olema suutelised oma varade opereerimiskulud ja osaliselt ka investeeringud katma omavahenditest ning selleks on omavalitsustel võimalik reguleerida kohalikku vee hinda ning viia see tasemele, mis tagaks majandusliku jätkusuutlikkuse nendes kohaliku omavalitsuse ettevõtetes.
Keskkonnaminister selgitas, et struktuurifondide raames toetuse taotlemisel on omafinantseeringu katteks laenamine lubatud, kui kohaliku omavalitsuse eelarvest ja laenukoormusest tulenevalt on see võimalik.