/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/05/11/177278t1h23d9.jpg)
Kaks aastat Venemaal töötanud RailTransAuto kommertsdirektor Rene Varek ütles transiidikonverentsil, et Eesti pole enam ammu transiidimaailma peatee ega naba ja meie roll selles valdkonnas on oluliselt vähenenud.
Rene Varek: Eesti ei ole transiidi naba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vareki hinnangul langeb Eesti transiit sel aastal sügavasse sohu. «Täna on viimane aeg veel midagi mõjutada, kuid taastada pole enam võimalik,» lausus ta. Varek lisas, et muutused Eesti transiidis toimusid kiiremini, kui keegi ennustada oskas ning selleks ei olnud valmis ei ettevõtjad, valitsus ega ühiskond.
Vareki sõnul puudub meil praegu selline kaubagrupp, mis looks konkurentsieelise ja oleks välispartnereile strateegiliselt vajalik. Ta tegi järelduse, et Eesti ei ole huvitatud transpordi- ja transiidisektori arengust. «Siin ollakse liiga endassetõmbunud, passiivsed ja närvilised. Otsustusprotsess on jäik ja aeglane, infrastruktuur kehvas seisus» loetles ta takistusi.
Samas leidis ta, et Eestit toetab endiselt geograafiline asukoht, siin on head süvaveesadamad, professionaalne tööjõud ja kõrgelt arenenud infotehnoloogia. Tänane üleilmne kriis Eesti transiiti enam väga oluliselt ei mõjuta, sest niigi ollakse sügavas põhjas. Samas annab tänane kriis uue võimaluse teatud transiidisektoritesse sisenemiseks.
Et rahvusvahelised veod taas edenema hakkaks, oleks Vareki sõnul vaja kindlat visiooni ja eesmärki. Siiski hoiatas ta, et visioon ilma pühendumiseta on hallutsinatsioon. Eesti transiit peab tema sõnul millegagi eristuma, spetsialiseeruma ja keskenduma kindlatele kaubagruppidele. Tähtis on seejuures nii horisontaalne kui vertikaalne koostöö.