Eesti Pank: Küprosel tuleb taastada pankade maksevõime
21. märts 2013, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et Küprosel oleks mõistlik säästa väikehoiustajaid suurhoiustajate arvel, kuid maksuotsused on sealse parlamendi pädevus.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kas Küprose väikehoiustajaid ähvardanud oht, et osa hoiustatud raha läheb kaduma, kahjustab usaldust eurosüsteemi panganduse vastu?
Kõigepealt tuleb toonitada, et Küprose puhul pole seni olnud tegemist hoiusekindlustuse, vaid pangahoiuste maksustamise juhtumiga. Küprose pangandussektor on seitse-kaheksa korda suurem riigi aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Küprose pangad on kandnud suuri kahjusid. Ükski teine euroala riik ei ole Küprosega sarnases positsioonis. Seda tõestab ka asjaolu, et Euroopa rahaturud on Küprose uudistele rahulikult reageerinud.
Hoiuste maksustamine sedavõrd suures ulatuses on äärmuslik meede, mille järele mujal Euroopas vajadust ei ole. Küprosel on võimalik valida, mil määral ning kas üldse maksustatakse väikehoiustajaid. Mõistlik on säästa väikehoiustajaid isegi siis, kui seda saab teha üksnes suurhoiustajate arvel. Kuid maksuotsused on Küprose parlamendi pädevuses.
Kas pärast laupäeva saab väita, et Eestis on hoiused (100 000 euroni) kaitstud?
Küprose juhtum ei muuda hoiusekindlustuse raamistikku ja põhimõtteid Eestis ega teistes Euroopa riikides. Meie pangandussektor on jätkuvalt tugev, laenukvaliteet paraneb ning pangandussektori avatus võlakirjaturust tulenevatele riskidele on jätkuvalt väga väike.
Eestis tegutsevate pankade ning välispankade filiaalide hoiused hüvitatakse kuni 100 000 euro ulatuses täielikult. Eestis tegutsevatel pankadel on 100 000 euro ulatuses hoiused tagatud seaduse alusel ning Eesti valitsusel võimaldab seda kohustust vajadusel suhteliselt paremini täita tugev eelarveseis, kogutud reservid ning madal riigivõla tase.
Euroopa Keskpank on ähvardanud, et juhul kui Küpros rahvusvahelist abi vastu ei võta, siis Kreeka pankadele likviidsusabi ei anta. Kas ähvardus võib tõeks saada?
Küpros peab tagama oma pankade maksejõulisuse. Eurosüsteem saab pakkuda erakorralist likviidsusabi vaid maksejõulistele pankadele. Küprose pankade maksejõulisus sõltub selgelt abiprogrammist, mis võimaldaks panku rekapitaliseerida.
Mis on Küprose raskuste põhjus? Kas ainult Kreeka võlakirjade 50-protsendiline mahakandmine eelmisel aastal?
Finantskriisi puhkemine tabas valusalt mitmeid euroala riike. Küprose peamine murede allikas on rahandussektor. Nagu mainitud, on Küprose pangandussektor väikese riigi jaoks liiga suur. Küprose rahandussektori suuremahulise rahastamise vajadus on olulisel määral põhjustatud Kreeka raskustest. Küprose pankade investeeringud kandsid Kreeka võlakirjade hoidmisest märkimisväärset kahju.
Väheoluline pole ka pankade laenuportfellide üldine halvenemine kinnisvaraturu kriisist tingitud hinnakorrektsiooni ning halbade laenude osakaalu kasvu pärast.
Mullu juuniks olid reitinguagentuurid langetanud Küprose valitsuse võlakirja reitingu rämpsvõlakirja staatusesse. Nii ei saanud Küprose pangad kasutada neid tagatisena.
Kuidas kriisi lahendada?
Euroala riigid jätkavad sihikindlalt oma rahanduse kordaseadmist, teevad struktuurireforme ning korrastavad rahandussektorit. See on ühtviisi iseloomulik nii nendele riikidele, kes on parasjagu tähelepanu keskpunktis, kui ka nendele, kelle majandus on juba kriisist toibumas.
Põhimõte, et abi taotleja peab veenma abi andjaid selles, et raha kasutatakse tulemuslikult, kehtis enne ning kehtib ka pärast võlakriisi nii Euroopas kui ka mujal. See võib tunduda igav, aga sihikindel töö rahanduse kordaseadmisel viibki rahulikuma homse suunas.
Ülo Kaasik vastas Postimehe küsimustele e-kirjatsi.