Euroala lõunapoolseim riik Küpros, kus järgmisel nädalal oodatakse pangakontorite avanemist, pöördus pärast Euroopa Liidu – IMFi abipaketi tagasilükkamist lootusrikka pilgu Kremlile. Venemaa meedia peab võimalikuks, et Küpros võtab veel selgema suuna Moskvale.
«Kallid kliendid. Küprose keskpanga otsusel on 19. ja 20. märts kuulutatud pangapühaks,» seletas eile suletud uksi Küprosel tegutsev Vene Kommertspank. Arveldused seisid. Ettevõtted ei saanud tasuda kauba eest, palgasaajad ei saanud palka.
«Vuhhhh!» tegi siiski eile õhtul Larnaka lennujaamas Bank of Cypruse ATM ning köhis välja ühe 20-eurose sedeli. See pärines Eesti, mitte Küprose kontolt, ent raha väljavõtmine (limiidi piires) ja kaardimaksed on siin toiminud pidevalt. Vastasel korral tulnuks juba sulgeda ilmselt kogu Küpros.
Visiidil Moskvas
Kui teisipäeva õhtul ütles Küprose parlament ei siinsete pankade hoiustajatelt erakorralise maksu (et päästa pangad kokkukukkumisest) kogumisele, oli juba teada, et riigi rahandusminister Michalis Sarris veedab kolmapäeva Moskvas, kus üritab kolleeg Anton Siluanovilt välja rääkida varem võetud laenu pikendamist ja soodsamat intressi. President Nicos Anastasiadis aga pidas telefonivestluse kolleeg Vladimir Putiniga, kes kutsus Küprose riigipead külla talle sobival ajal ning esitas veel kord oma mure Vene ettevõtete ja investorite raha pärast Küprosel.
Kolmapäeval Moskvas ilmunud Vene ajalehed asjade sellise käigu üle ei nurisenud. Ehkki Küpros pääses seal esikülgedele vaid lühikeste hüüatustena, ei paistnud kommentaaridest välja mitte niivõrd mure venelaste raha pärast, kuivõrd huvi asjade võimaliku edasise arengu vastu.
Paistab, et üks Euroopa Liidu riik on pööramas selga Brüsselile ja Washingtonile (oli ju parlamendis tagasi lükatud kokkulepe Euroopa Komisjoni, IMFi ning eurotsooni rahandusjuhtide vaimutöö) ja sirutamas abipalveks kätt Moskva poole. Selliseid hüüatusi nagu eile Twitteris, et tõmbame Küprose euroalast otse rublatsooni, Vene ajakirjanduses ei ilmunud, aga palju puudu ka ei jäänud. Näiteks Vene üleilmastumise probleemide instituudi direktor Mihhail Deljagin, kes on Eestis tuntud suhteliselt omapäraste vaadetega meie majandusajaloole, nägi Küprose kriisis uusi võimalusi Venemaa jaoks.
«Kriis avab Venemaa ees Euroopa,» kõlas tema kommentaar Izvestijas. «Formaalselt pole Küpros mitte lihtsalt Euroopa Liidu liikmesriik, vaid osa tema majanduslikust südamest, euroalast ega puutu Venemaasse. Tegelikult on asjad aga vastupidi – euroliidu seisukohalt on tegu sügava perifeeriaga, ääreala äärega, aga Venemaa jaoks on see rahanduslik neer.»
Laiendab mõjuvõimu
See viimane, kirjutab Deljagin, on küll Venemaa jaoks piinlik, kuid ümberlükkamatu tõsiasi. Mis aga praegu toimub, on see, et Küpros ostab endale ajutist stabiilsust pikaajalise finantsaluse kaotuse hinnaga. Euroopale oleks Küprose pankrot kahjulik, kuid üleelatav, sest kahju ulatus on piiratud. Vene offshore-aristokraatia jaoks oleks kaotus aga märksa suurem.
Lahenduse valem on Deljagini hinnangul järgmine: Vene raha tiheda integreerumise vastu. Venemaa majanduskeha tuleks Küprose võrra laiendada. Nii saaks Venemaa otsustavalt tugevdada oma geopoliitilist mõju, naastes Vahemerele, «aga mõjujõud annab alati ülikasumeid».
Isegi ärileht RBK Daily ei pühendanud Küprose-teemalist artiklit rahandusnäitajate analüüsile, vaid ütles, et Küpros on jõudnud tupikseisu ja ootab nüüd Venemaa abi. «Saksamaa kantsler Angela Merkel ei taha, et Küprose president pöörduks abipalvega Venemaa poole,» lisas ajaleht. Roosal majanduslehel Vedomosti aga seisis lausa esilehel pealkiri «Venemaale raha järele», mis viitas Küprose rahandusministri külaskäigule.
Kõmulisema maiguga Moskva leht MK, mis on Vene riigiduuma võimuritega parajasti tõsises tülis, nimetas euroala juhtide Küprosele ette kirjutatud ravimeetodit kirurgiliseks operatsiooniks ilma narkoosita ning tsiteeris anonüümset Küprose pangategelast, kelle sõnul tahetakse riiki lihtsalt paljaks varastada.
Veidi ootamatult astus eile Küprose-teemalise sõnavõtuga Vene avalikkuses üles miljardär Mihhail Prohhorov, hiljutine presidendikandidaat, kes leidis, et Vene võimud peavad Küprosel seisma Vene ärimeeste kõrval viimaste huvide kaitsel. Miljardär lisas, et temal endal Küprosega seoses huvisid polevat.