Jürgen Ligi: Küprosel tuleb vead ja virtuaalne heaolu endal kinni maksta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Mihkel Maripuu

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et abilaenu kogusummat ei suurendata ja Küprosel tuleb endal leida pankade päästmiseks vajalik lisasumma.

«Küprose riigi, panganduse ja kogu majanduse toimimiseks on neil välisabi väga vaja, aga küproslaste öelda on, kas nad lepivad tingimustega,» kommenteeris Ligi.

«Sealses ühiskonnas on vasakpoolsed meeleolud, teiste süüdistamine ja protesti õilistamine, veel olulisemad kui Eestis ning ilmselt ei suudeta alla neelata tõsiasja, et oma vead ja virtuaalne heaolu tuleb endal kinni maksta,» jätkas Ligi.

Eelmisel nädalavahetusel leppisid euroala, IMF ja Küprose juhid kokku, et riik vajab 17 miljardi suurust päästepaketti, kuid doonorid annavad sellest vaid 10 miljardit. Ülejäänu tuli leida Küprosel ning sealne parlament lükkas teisipäeva õhtul tagasi hoiuste maksustamise kokkuleppe. Puudu on ligi 6 miljardit eurot.

«Heaolu, sealhulgas hoiused, põhineb suuresti mullistunud finantssektoril, ning kuigi esimesena kaotavad oma vara pangaomanikud, ei ole ebaloomulik, et järg jõuab ka soodsaid tingimusi nautinud klientideni. Pea pool neist hoiustest pärineb Venemaalt ja selle raha küsitav taust on üks abi pakkujate tõkkeid,» märkis Ligi.

«Abilaenu kogusummaks on lubatud 10 miljardit eurot ning seda ei suurendata parlamendi eitusest hoolimata. Küprosel on vaja leida ülejäänu ning teha seda usutavalt,» kinnitas rahandusminister.

Küprose pangad jäävad suletusk veel kuni järgmise teisipäevani. See tähendab, et euroalal on ka nii kaua aega, et leida lahendus Küprose kriisile. Pangahoiuste maksustamist on paljud analüütikud nimetanud ohtlikuks pretsedendiks, mis võib kaasa tuua selle, et tulevikus satuvad löögi alla ka teiste hättasattunud riikide pangahoiused.

«Küpros on väga teistsugune juhtum kui Euroopa pangandus üldiselt, hoopis võrreldamatu on olukord Eestiga, kus pangandus on väike, riigil pole võlakoormat ning miski ei anna põhjust tõmmata sealsega paralleele. Meie hoiused on kaitstud,» märkis Ligi.

«Ka ei oma tähendust Küprose hoiuste Eestisse paigutamise võimalus. Piinlik on lugeda arvamust, et kui seda raha ei tule, näitab see meie viletsust. Me ei vajagi pelgupaikade vahel liikuvaid hoiuseid ega riski pangad selliseid välja laenata,» kommenteeris Ligi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles