/nginx/o/2013/03/20/1648770t1hb773.jpg)
Enamik täistööajaga töötajaid veedavad aastas rohkem kui 2000 tundi kontoris ja väga paljud neist kurdavad, kuidas kontoris on raske tööd teha. Ülelauanaaber peab valjuhäälseid telefonikõnesid, ülemus naerab kõva häälega üle kontori ja üldse käib kogu aeg üks lõputu melu.
Tegelikult aga osa segajaid hoopis suurendab töötajate produktiivsust, kirjutab Forbes, tuues ära viis põhilist segajat, mis töötajate produktiivsust suurendavad:
Ülemuse või klientide sarkastilised märkused. Sarkasmi vastuvõtmine ja mõistmine nõuab ajult rohkem pingutust, sest märkustest tuleb eemaldada n-ö pealmine sarkasmikiht jõudmaks nende tuumani. Su aju peab tegelema analüüsimise ja tõlgendamisega, seega suureneb leidlikkus ja probleemide lahendamise oskus.
Segamini kontor. Miski pole rohkem ärritav kui kõndida bürooruumides, mis meenutavad mõne rämpsukoguja elamist. Uuringud aga näitavad, et segadus võib aidata paremini mõtteid reastada ja kiiremini otsuseid teha. Kui ümberringi on kaos, hakkab aju otsima lihtsamaid lahendusi.
Lärmakas ümbrus. See sunnib aju töötama täisvõimsusel ja rohkem pingutama.
Kontoriklatš. Uuringud näitavad, et see vähendab stressitaset ja tõstab produktiivsust. Tõsi, igasugune kontoriloba seda ülesannet ei täida, näiteks kellegi väljanägemise või elukaaslase arvustamine töö tulemuslikkust ei tõsta, kuid kui jutt käib tööprobleemidest, siis tõepoolest väheneb nendest rääkides ärevus ja lahenduski võib paistma hakata.
Lisatöö, kuid ei mingit lisatasu. Loovus tuleb soovist midagi luua. Seega, kui sa tahad, et midagi loodaks, siis protsessi huvitavus ja põnevus ongi tasu. Kõige loomingulisemalt tegutsevad inimesed siis, kui nad teavad, et mingit lisatasu või preemiat pole oodata.