Stomatoloog: hambaarst ei ole issand jumal

TÜ Kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre. Foto: Margus Ansu / Postimees

Ülemaailmse suutervise päeva raames avaldab Tarbija24 sotsiaalministeeriumi hambaravi põhinõuniku ja TÜ Kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre arvamusartikli hambaravist Eestis.

«Mõrvarhambaarst leidis järjekordse ohvri» on Eesti tabloidlehtede unistuste pealkiri. Kui ma maksan, pean oma hambad saama sama heasse korda kui need olid mul siis, kui olin kahekümnene. Soss-sepast hambaarst aga ei suuda mul valu poole tunniga ära võtta. Mille eest ma maksan? Eelmine sild seisis mul 20 aastat suus, uus ei pidanud kümmetki vastu. Muidugi pesen ma hambaid, no kuulge, kas ma pean neid siis kümme korda päevas pesema?

Mõne aasta tagune lugu Raekoja platsil Tartus. Emal on süles paariaastane laps ja käes jogurtipurk, millest läheb amps lapse suhu, siis issi suhu, emme suhu ja jälle lapse suhu. Minu märkuse peale, et see ei ole kõige targem tegevus oma lapse hammaste suhtes, kostis isa, et oma laps ja teeme, mis tahame.

Arvan, et kaasajal ei peaks küll kellelegi saladuseks olema hambaaukude tekkimise nakkuslik iseloom. Viletsad hambad ei ole mitte geenidega pärandatud, vaid vanemate poolt elementaarsete hügieeninõuete eiramise tulemus.

Haigekassa maksab pisukest kompensatsiooni hammaste parandamisel rasedatele naistele ja imetavatele emadele. Pigem on see aga märgiks, et jään rasedaks ja hakkan siis hambaarsti juures käima.

Ilmselt paljud ei tea, et hambaravi on haigekassa poolt täies ulatuses makstud kuni indiviidi üheksateistkümne aastaseks saamiseni. Võib-olla oleks mõistlik siduda gümnaasiumi lõputunnistuse saamine tervete hammastega suus.

ENSV ajal pidi iga inimene, kel oli õnn saada välismaale sõidu luba, läbima arstliku kontrolli, mille hulka kuulus ka hambaarsti tõend tervete hammaste kohta. Eesti sõjaväe teenistuses on hulk hambaarste, kes näevad uskumatult katkiste hammastega ajateenijaid, kuigi need noored poisid omavad kõiki võimalusi oma hambad ilma rahata korda teha.

Masu ajal, kui langes hambaarsti külastanud täiskasvanud inimeste arv, langes proportsionaalselt ka hambaarsti juures käivate laste arv. Lapsed said ju hambaravi endiselt tasuta.

Või mida arvata üheksa aastase poisi emast, kes tuli lapsega ortodondi konsultatsioonile ja küsimuse peale, miks lapse jäävhambad katki on, ei osanud ta midagi vastata. Ainult poiss, kes tundis ennast selles situatsioonis ilmselt halvasti, teatas, et sa ju ei lasknud mul hambaarsti juurde minna. Siis ütles ema, et plombeeritud hambad on inetud ja sellepärast kirjutas ta lapsele tõendi, et ta ei soovi, et tema laps kooli hambaarsti juures käiks. Koolide hambaarstide väitel on aga paljude nende laste hambad, kelle vanemad ei soovi saada koolis pakutavat hambaravi, just eriti katki.

Kui lapsele on hambad suhu lõikunud, tuleb neid hakata puhastama. Vältida tuleb magusa joogi või piimaga täidetud lutipudel (ka rind) suus magamist.

Laps on tark olevus! Ta saab kohe aru, et kisamine toob üldjuhul kaasa midagi meeldivat. Paneme kokku mikroobid vanemate suus koos kergema vastupanu teed minemise magusa joogiga ja olemegi saavutanud oma lapsele katkised piimahambad.

Mida saab aga teha hambaarst kaheaastase lapsega, kelle kõik hambad on kaariesest haaratud? Loomulikult on üheks võimaluseks kaevata sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjonile nagu üks ema tegi, kelle neljaaastase lapse suu oli täis juurealuse põletiku koldeid. Eluohtlikus seisundis last raviti korduvalt lastehaiglas. Ema esitas aga kaebuse ühel pühapäeval tema last esmaabis ravinud hambaarsti peale, kelle süül justkui järgnevad eluohtlikud seisundid tekkisid, kuigi nimetatud hambaarst soovitas emal tungivalt hakata oma lapse hambaid ravima. Meie karistusseadustikus on paragrahv 119 «raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest», mille alusel tuleks niisugused vanemad vastutusele võtta.

Lapse esmakordsel hambaarsti juurde viimisel ütleb ema lapsele: «Homme läheme hambaarsti juurde, ära sa karda, ega see valus ei ole.» Ega laps loll ole, hambaarsti juures on kisa taevani.

Miks ei tööta hambaarstid 24/7 ja riiklikel pühadel? Inimesed, kes avastavad laupäeva õhtul kell kaheksa, et nüüd oleks õige aeg hambavalu vastu abi otsima hakata, teatavad süüdimatult, et hammas hakkas valutama juba esmaspäeval. Miks siis kohe ei pöördutud abi saamiseks? Kõikides suuremates hambapolikliinikutes on korraldatud kogu lahtioleku aja vältel esmaabi vastuvõtt, kus reeglina saab abi samal päeval. Ekslik on ka arvata, et hambaarst on issand jumal ja suudab patsiendi koheselt valust vabastada. Lõualuusse jõudnud põletik on samasugune põletik nagu kõikjal mujal organites ega parane koheselt.

Hea on, kui inimesel on oma hambaarst, keda ta usaldab ja kellega ta tunneb ennast turvaliselt. Emotsionaalselt on inimesed väga erinevad ja vastastikune sobivus on tähtis – tuleb ju hambaarsti juures käia kogu elu ajal.

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2011. aastal hambaravile üle 60 miljoni euro. Tasuta ühistransport läheb Tallinna linnale maksma 10–12 miljonit eurot. Kolmandik Eesti rahvast elab Tallinnas ja seega kulutavad nad hambaravile, arvestades nende suuremat sissetulekut, vähemalt 30 miljonit eurot. Kui Tallinn maksaks kinni hoopis kolmandiku oma elanike hambaravist, oleks see samaväärne Soome omavalitsuste hambaravi dotatsiooniga.