/nginx/o/2013/03/14/1637336t1h2740.jpg)
Euroopa Komisjoni püüe keelustada Euroopas mesilasvaenulikke taimekaitsevahendeid kukkus mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide vastuseisu tõttu läbi. Umbes kuu aja pärast arutatakse ettepanekut edasi apellatsioonikomitees.
Võitlus mesilaste kaitseks kestab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu, millega keelustataks kaheks aastaks kolme tüüpi neonikotinoide sisaldavate taimemürkide kasutamine maisi, rapsi, aprikooside, maasikate, õunte, porgandite ja paljude muude tolmeldatavate viljade kasvatamisel, kukkus läbi, kirjutab Suurbritannia ajaleht The Guardian.
Euroopa Komisjoni ettepaneku poolt – keelata Euroopas putukamürgid, mis maailmas on laialt kasutatavad ning seostatavad mesilaste massilise suremusega – oli 13 riiki, sealhulgas suured põllumajandusriigid nagu Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland ja Poola. Viis riiki, nende seas Suurbritannia ja Saksamaa, jäid erapooletuks. Vastu hääletas üheksa riiki.
Eelnõu läbikukkumine valmistas suure pettumuse keskkonnaaktivistidele, teadlastele ja mõnedele poliitikutele. Mitmemiljardilise käibega Šveitsi ja Saksa keemiakontsernid Syngenta ja Bayer on aga veendunud, et neonikotinoide saab põllumajanduses ohutult ja tõhusalt kasutada.
Syngenta esindaja John Atkin tundis heameelt selle üle, et liikmesriigid Euroopa Komisjoni «häbiväärset» poliitilist ettepanekut ei toetanud, kuna see ei aitaks mingil moel kaasa mesilaste tervise paranemisele. Bayeri esindaja sõnul oli Euroopa Komisjoni eelnõu taga üksnes ebaproportsionaalselt suur ettevaatuse rõhutamine, mis ei võtnud arvesse muid tegureid.
Suurbritannia keskkonna-, toidu- ja maaeluministeeriumi (DEFRA) esindaja põhjendas riigi otsust jääda erapooletuks järgnevalt. «Loomulikult on mesilaste tervis äärmiselt oluline, kuid säärased otsused peavad baseeruma usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. Kiirustamisel võivad olla tõsised tagajärjed nii mesilastele kui ka toidutööstusele. Me ei ole küll otseselt Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu, kuid seni kuni puudub piisav tõendusmaterjal, on võimatu ka hääletada Euroopa Komisjoni ettepaneku poolt,» selgitas DEFRA esindaja.
Šotimaa Stirlingi ülikooli professor Dave Goulson rääkis ajalehele Guaridan, et seos mesilaste suremuse ja taimemürkide vahel leidis tõendamist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt läbi viidud sõltumatus uuringus. «EFSA uuris kuue kuu jooksul kõiki tõendeid ning tulemused näitasid, et neonikotinoidide kasutamisega kaasnevad riskid mesilastele on reaalsed,» rääkis Goulson, kelle sõnul see seos ning taimemürkide kasutamisriskide alahindamine on selge kõikidele peale taimekaitsevahendite tootjate ning poliitikute, kes uuringutulemusi lihtsalt ingnoreerivad.
Kohati on sääraste uuringute läbiviimine aga raskendatud, kuna enamik põllumaid on taimemürkidest saastatud. Neonikotinoidide jääke on leitud taimede õietolmus ka nendelt põldudelt, mida peeti puhtaks.
Euroopa Komisjon suunab nimetatud eelnõu apellatsioonikomiteele.
Eesti erapooletu
Eesti jäi koos mitme teise riigiga hääletusel erapooletuks ning kutsus Euroopa Komisjoni pingutama selleks, et saada ettepanekule piisav teaduslik põhjendus.
EKMÜ (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing), EML (Eesti Mesinike Liit) ja SMÜ (Saaremaa Meetootjate Ühingu) kindel seisukoht on aga see, et Eesti riigi esindajad peaksid kohtumistel toetama Euroopa Liidu valitsusasutuste kõiki püüdlusi neonikotinoidide keelustamisel.
Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna professor Marika Mänd selgitas, et taimekaitses laialt kasutusel olevad, neonikotinoide sisaldavad tõrjevahendid, toimivad putukatele närvimürgina, kuid kahjuks ei mõjuta neonikotinoidid üksnes kahjulikke, vaid ka kasulikke putukaid, sealhulgas mesilasi.«Viimasel ajal tehtud uuringud on näidanud, et neonikotinoidide väga väikesed kogused kutsuvad mesilaste käitumises ja füsioloogilistes protsessides esile olulisi muutusi. Lisaks on selgunud, et neonikotinoidide toksilisus suureneb koostoimes teiste pestitsiididega. Seetõttu on paljud mesilaseuurijad leidnud, et neonikotinoidid on mesilastele kahjulikud ning nende kasutamist tuleb piirata või üleüldse keelustada,» rääkis Mänd.
Ühe lahingu on rohelised võitnud
Mõni aeg tagasi kirjutas Eesti Roheline Liikumine viimastel kuudel keskkonnaaktivistide ja keemiatöösturite vahel toimuvast vägikaikavedamisest Brüsselis.
Aktivistid nõudsid Euroopa Komisjonilt mesilasvaenulike taimekaitsevahendite viivitamatut keelustamist, tööstuse lobistid rõhusid aga tõendite ebapiisavusele ning põllumajandus-tootmise kahjudele. Võitluses jäid peale rohelised.
Euroopa Pestitsiidikampaania Võrgustik teatas veebruari alguses, et Euroopa Komisjon kavatseb esitada liikmesriikidele nõude piirata oluliselt neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist kaheks aastaks.
Piirangud kavatsetakse kehtestada paraku vaid nendele kultuuridele, mis on atraktiivsed eeskätt mesilastele. Kimalased, liblikad ja teised tolmeldajad jääksid ikka kaitseta.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) käesoleva aasta jaanuaris avaldatud raport käsitleb kolme taimekaitsevahendi – klotianidiini, imidaklopriidi ja tiametoksaami, üldnimetusega neonikotinoidide – mõju mesilastele.
Analüüs näitab, et need kolm laialdaselt kasutatavat neonikotinoidi kujutavad Euroopa mesilate populatsioonile märkimisväärset ohtu, ent otsest seost mesilasperede kollapsiga ei leitud, mistõttu juhtivad pestitsiiditootjad suhtuvad kolme avaldatud uurimusse skeptiliselt.
Eesti Roheline Liikumine osaleb alates 2013. aastast Euroopa Pestitsiidikampaania Võrgustikus. PAN Europe on aktiivselt osalenud Euroopa Komisjoni poliitilistes protsessides ning selle osalistel on kindel plaan jätkata uurimisandmete kogumist ja poliitika mõjutamist viisil, mis tagaks kaitse kõigile tolmeldajatele ning seeläbi puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna ka meile endile.