Vaikne ja salakaval tippkaamera

Fotonäide kontsertetenduse «Diiva» lavalt. ISO 12 800 tagas nõrgas, kuid kontrastses valguses hea tasakaalu valguse ja varju vahel. Kaamera töötas nii vaikselt, et ei häirinud isegi kõrvalistujat. Foto: Peeter Langovits

Fotomaailmas jäävad peale ainult head ja väga head kaamerad. Canon püüab oma uue EOS 6D-kaameraga pälvida professionaalide ja tõsiste huviliste tähelepanu. Kuidas see õnnestub?

Möödunud aasta lõpus tutvustas Canon oma uut 20-megapikslist täisformaatsensoriga peegelkaamerat, mille hind jääb 2000 euro kanti ja mis omaduste poolest mahub kenasti populaarsete EOS 5D Mark II ja EOSi 7D vahele.

Kui fotograaf Kaupo Kikkas kirjutas kunagi Tehnotrendis Kölnis peetud fotomessist «Photokina 2008», kiitis ta Canoni kauaoodatud uue põlvkonna kaamerat EOS 5D Mark IIt, mis võimaldas kasutada tundlikkust ISO 25 600 tänu suurele sensorile ja uuele protsessorile.

Sellest messist on nüüd möödunud enam kui neli aastat. Fototurul on toimunud tormiline areng ja tundub, et pinnale jäävad nüüd ainult head või väga head kaamerad.

Mark II on siiani tegijate hulgas. Temale hiljuti lisandunud uuem versioon Mark III on märgatavalt tõhusama teravustamise süsteemi, suurema võttekiiruse ja uuema põlvkonna protsessoriga, aga selle hind on eelkäija omast poole kõrgem.

Vahepeal nägi ilmavalgust mudel 7D, mis on soositud, natuke odavam kui 5D Mark II, kuid APS-C-sensoriga, mida tavaliselt kasutatakse madalamasse klassi kuuluvates peegelkaamerates. Kiirust on sel kõvasti, kuid müratase piltidel märgatavalt suurem.

Uustulnuk 6D sobitub hinnaklassi, kuhu kuulub 5D Mark II. Tahaksin teha edaspidi võrdlusi just selle populaarse mudeliga, sest mul on olnud võimalus kaks ja pool aastat iga päev sellega tööd teha.

Vajab veidi harjumist

Kui uue EOS 6D esimest korda kätte võtsin, tundus see igati käepärane, kuigi gabariidid on mõni millimeeter väiksemad. Tegemist ongi seni maailma väikseima ja kergeima, 24 x 36 millimeetrise sensoriga ning taskukohaseima hinnaga peegelkaameraga.

Nuppude ja lülitite uus paigutus vajab pisut harjumist. Mugav on kaamera sisse-välja lülitamine võtterežiimi valikuketta juures. Ketas pöörleb nüüd 360 kraadi ja on fikseeritud eraldi nupuga. Ka juhtimiskettale on eraldi lukustus. Võttenäite näeb kolmest kohast: kahel ekraanil ja pildiotsijas. Quick Control on mugav võtteparameetrite kiirkontrolliks.

5D Mark II kasutas mugavat joystick’i kiireks seiklemiseks pildiväljal, 6D puhul vajan mitme nupu ja ketta abi, et sama asjaga hakkama saada. Vajab ilmselt harjumist, kuid pole veendunud selle muudatuse otstarbekuses.

Juhtimisketas (ehk multi-controller) on nüüd navigeerimiseks ja eri suundades foku­seerimiseks. Analoogsele lahendusele sooduskaameras EOS 650D on lisatud puutetundlik ekraan, mis teeb pildiväljal hulkumise väga mugavaks. EOS 6D ekraan pole puutetundlik, kuid on see-eest teravuse ja kontrastiga kolmetolline 1,04 miljoni piksliga Clear View LCD.

Uus protsessor Digic 5+ on sama tüüpi, mis kasutusel profikaameras 5D Mark III ja teistel Canoni sama klassi uuematel mudelitel. See on suurendanud kaamera võttekiirust 4,5 kaadrini (vaiksel režiimil kolme kaadrini) sekundis, ja seda koos 11-punktilise teravustamissüsteemiga. Olgu siin meenutatud, et sama klassi uus Nikoni D600 kasutab 39 fookuspunkti.

Vaatamata vähematele teravikustamispunktidele suudab 6D ka kehvades oludes hästi teravustada. Seda isegi 24–105-millimeetrise objektiiviga, mille täisava 4. Uus sensor lubab tundlikkuse skaalat laiendada juba vahemikku ISO 50 kuni ISO 102 400.

Sobiv ka spordisündmustel

Isegi suure tundlikkuse juures olid pildid üsna korralikud. Seetõttu kasutasin prooviks esmakordselt ka ISO autorežiimi, kui kiiresti valgusolusid vahetasin ja valisin võimaluse käest pildistamiseks. Töötas hästi, sellist kiiret olude muutust tuleb leheneegri töös sageli ette.

Hämarast ereda valguse kätte joostes võib teinekord ununeda kaameras sätteid muuta ja tulemuseks on ebaõnnestunud fotod. Neid olukordi aitab EOS 6D kõrgel tasemel automaatika vältida.

EOS 6D on võimalik soetada kas pelgalt kerena või komplektina, kus kaasas objektiiv 24-105 / 1:4. See on igati hea, kuid nagu vanema objektiiviga, nii olen ka EOS 6D komplektis olevaga arhitektuuri pildistades hädas nende tekitatud moonutustega.

Alati vajavad need järeltöötlust näiteks Adobe Photoshopis. Kaamera võimaldab ainult korrigeerida objektiividest tekkinud puudustest kromaatilist aberratsiooni ja kaadri äärealade valgustuse vähenemist.

Spordivõistlusi olen pildistanud juba mitu aastat Mark IIga. Kuigi sel on olnud probleeme hämaras spordisaalis teravustamisega ning ka võttekiirus on olnud pigem tagasihoidlik, olen hakkama saanud.

EOSi 6D paistab silma täpsema teravustamisega pimedas ja ka võttekiirust on pisut enam. Seda suuresti tänu uuele protsessorile. JPEG-faile võid pildistada järjest üle tuhande kaadri, RAW-vormingus pilte suudab kaamera teha järjest 15. Kui spordisaalis valgust vähe, võin julgesti tundlikkuse 12 800 peale tõsta.

Efektiivne müravähendus suure tundlikkuse puhul on JPEG-režiimis hea. Ka automaatne valgetasakaal töötavad eelkäijatest täpsemalt.

Selle kaamera suurim voorus on kindlasti erakordselt vaikne katik. Meenus kohe vaikne EOS 100 filmile pildistamise ajast. See tegi kontserdi ja teatrietenduse pildistamise lausa naudinguks. Igatahes nädal hiljem EOS 1DXga pildistamine tundus üsna häiriva müraga, ka katiku silent-režiimis.