Hajameelsetest reisijatest jäid maha kumminaised ja suur mõõk

Eelmisel aastal unustati bussi koguni kaks kumminaist, üks mustanahaline, teine valge. Foto: Kaarel Tigas/ Õhtuleht

Ühistransporti unustatakse kõikvõimalikke asju, neist mõned üllatavad isegi ühistranspordi töötajate paljunäinud silmi.

Linnatranspordi ASi avalike suhete spetsialisti Urmas Toomingu sõnul ootab Mustamäel liikluskorralduse osakonna ühes toas praegu omanikku ligi sada rohelist ühiskaarti, terve hunnik sõrm- ja labakindaid, suur hulk vihmavarje ja CD-plaate ning palju muud. Bussidesse unustatakse ka mobiile ja rahakotte. «Inimesed tulevad kaotatud asjadele harva järele, kõige rohkem on järel käidud mobiiltelefonidel,» märkis Tooming.  

Eelmisel aastal unustati bussi koguni kaks kumminaist, üks mustanahaline, teine valge. «Kord tundsid aga liikluskorralduse osakonna töötajad, et kuskil haiseb. Otsisid siis kõik kohad läbi ja leidsid lõpuks, et ühes bussi unustatud kilekotis oli kala, mis oli juba pahaks läinud ja haises,» pajatas Tooming.

Ühistranspordist leitud asju hoitakse alles mõnda aega ning siis rändab see kraam prügikasti. Väärtuslikumaid asju hoitakse kauem, vähemväärtuslikke lühemat aega.

Rongi unustatakse kindaid, mütse, salle, prille, mobiiltelefone, rahakotte, võtmeid ja vihmavarje. «Kui leiame dokumendid, rahakotte, koolivihikuid ja muud sellist, kus on inimese nimi peal või sees, siis püüame inimesega ise kontakti saada ning kui see ei õnnestu, siis oleme pöördunud isiku panga või kooli poole, et nad edastaksid info omalt poolt õigele inimesele,» rääkis Elektriraudtee müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste.

Rongi unustatakse mõnikord ka erilisemaid asju, näiteks on leitud suur pakendis ruloo, labidavars, üksik saabas, viiul ja suur mõõk. «Väärtuslikumate asjade osas pöördutakse meie poole päris kiiresti. Vähemväärtuslikud jäävad aga oma omanikku tihtipeale kauaks ootama või ei tuldagi neile järele,» lisas Kaareste. Rongidest leitud asju on Edelaraudteel kohustus säilitada 60 kalendripäeva.

Õnnetu seljakott ootab omanikku

Tallinna Viru Keskuse infopunkti ja turvatöötajateni jõuavad üldjuhul kaotatud pangakaardid, isikuttõendavad dokumendid ning vastavalt hooajale ka kindad, sallid ja mütsid, kuid on leitud ka selja- ja kandekotte. «Mütsid, kindad ja sallid jäävad omanikku ootama väiksesse karbikesse keskuse infopunkti. Pangakaardid ja isikuttõendavad dokumendid edastatakse politseile, kes isikutega ise ühendust võtavad,» rääkis Viru keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Taivi Koitla.

Kui tegemist on kohalike pangakaartidega, teavitavad turvatöötajad leiust ka panga esindust, kes seepeale neil olemasolevate kontaktandmete abil kaardiomanikuga ühendust võtavad. «Kõikide leidude korral uurivad turvatöötajad põhjalikult, kas leitud esemel on viiteid omaniku kohta, kellega ühendust võtta,» märkis Koitla.

Näiteks on praegu ligi kuu aega oma omanikku ootamas üks õnnetu seljakott, milles pole ühtegi omanikule viitavat eset. Koitla sõnul tuleks millegi kadumisel kohe nende turvameeskonnaga ühendust võtta.

See, millise aja jooksul poed ja hotellid leitud esemetega politseisse pöörduvad on suhteline, üldiselt kuu möödudes, kuid see on nende enda reguleerida.