Omamärgitooted ohustavad Eesti toiduainetetööstust

Rimi Alpenrose piim. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul kannab praegu 35 protsenti supermarketites müüdavatest piimatoodetest poeketi logo ja kuigi kaupmehed kinnitavad, et nad eelistavad omamärgitooteid tellides just kohalikke tootjaid, ei ole kohalik toiduainetetööstus just kuigi rahul.

«Tootjad teevad tootearendust, reklaamivad oma uudistoodet, ja kui toode hakkab hästi müüma, siis kaupmees ütleb, et nüüd teete mulle täpselt sama sisuga toote, aga nii palju odavamalt,» tõi Potisepp näite.

Tema sõnul kirjutab poekett mõnikord tootjale ka hinnalae ette. «Sellega kaasneb võimuvahetus ja kogu võim läheb kaubanduse kätte,» on toiduainetööstuse esindaja nördinud. «Poed on juba praegu nagunii jõupositsioonil,» lisas ta.

Kui omamärgitoodete osakaal muutub poesortimendis suureks, hakkab see Potisepa sõnul pärssima tootearendust ning see mõjutab otseselt tarbijat. «Kui pidevalt rõhuda hinnale, siis andke andeks, kust see odav hind tuleb, kui tooraine järjest kallineb? See tuleb koostisosade arvel ja võib juhtuda, et kvaliteet langeb,» selgitas Potisepp.

Ka võib hakata aja jooksul vähenema toodete sortiment. «Tootearendus on pikk ja kulukas protsess ning pole erilist mõtet tootearendusega tegeleda, kui ettevõte seda oma kaubamärgina müüa ei saa,» tõdes Potisepp.

Ta on veendunud, et jaekaubandusele kaubamärkidega tootmisega  kaasnevad ohud ka ettevõtetele. «Täna oled poeketi koostööpartner, homme valitakse keegi teine, kes veelgi odavamalt sama toodet pakub. Aga kui ettevõtte käibest moodustabki suure osa vaid private labeli tooted, siis kuidas ta peale tarnete peatamist või sortimendist väljaarvamist hakkama saab?» küsib Potisepp ning vastab samas ise «Ega saagi.»

Eesti kaup võõrsile

Laiemalt vaadates toob omamärgitoodete aina kasvav müük ja on Potisepa sõnul ka juba toonud lettidele hulgaliselt importtooteid. Ka tekib oht, et kohalikud tootjad võivad pankrotistuda, kuna suurte kontsernide hindadega pole võimalik konkureerida. Tarbija võib haarata teadmatusest letilt eestikeelse kirjaga toote, mis võib olla valmistatud Eestist väga kaugel.

Samas möönab Potisepp, et omamärgitoodete tegemine on sageli ainus võimalus eestimaist kaupa ka välismaal müüa, sest Eesti tootjatel ei ole eriti raha võõrsil oma kaubamärkide turundamiseks. Aga siis ei pruugi sealsed tarbijad teadagi saada, et tegemist Eesti tootega, kuna pakendil polegi sageli kirjas «Eestis toodetud», vaid «toodetud X  keti tellimusel Euroopa Liidus».

«Seega ei aita see küll kuidagi kaasa ei ettevõtte ega Eesti tuntusele, parimal juhul aitab see kasvatada ettevõttel veidi toodangu mahtu,» leidis Potisepp.

Potisepa kinnitusel on omamärgitoodete vohamisega poodides hädas ka teised  riigid ning igal  Euroopa  toiduainetetööstuse esindajate kokkusaamisel on see teema kõrvuti kauplusekettide poolt kasutatavate ebaausate kaubandusvõtetega kõne all.