Tundmatu päritoluga tooted trügivad ostukorvi

Poekettide omatoodete osakaal kasvab. Illustratsioon: Pm

Kuigi võrreldes teiste Euroopa rahvastega suhtuvad eestlased poeketi omamärgitoodetesse siiani umbusklikult, kinnitavad kaupmehed, et selliste toodete läbimüük ja valik suureneb aasta-aastalt. See pole ka ime, sest need on analoogsetest kaupadest kuni 25 protsenti odavamad.

«Olen ostnud Rainbow’ (Prisma tootesari – toim) asju, sest neil on hea hind,» rääkis möödunud kolmapäeval Mustika keskuse Prismas sisseoste teinud Tiina Aster (40). Samas tunnistas ta, et ostab vaid üksikuid poodide omamärgitooteid ning mõnikord pole ostuotsuse aluseks sugugi mitte soodsam hind, vaid kaup ise. «Ma ostan näiteks Rainbow’ tuunikalakonserve, sest need on huvitava maitsega, näiteks karriga, ja ma tean, et mujalt ma seda ei saa,» tõi ta näite.

Selveris kõige vähem

Pensionär Ellen Veepere (66) aga tunnistas, et kuigi ta ostab üksikuid omamärgitooteid, ei usaldada ta eriti tundmatute tootjate toodangut. «Kui Rainbow on peal, siis ma olen seda usaldanud. X-tra (samuti Prisma toode – toim) tundub aga kahtlane,» rääkis naine.

Veepere peab Selveri omamärgitooteid paremaks kui Rimi omi. «Rimis on mõned asjad sellised, et need on jumal teab kus tehtud. Näiteks kohv on seal hästi vilets,» tõdes naine.

Ostjate skeptilist suhtumist ei jaga poekettide esindajad, kes kinnitavad, et nende logo kandvad tooted muutuvad aasta-aastalt aina populaarsemaks.

«Viimase nelja-viie aastaga on omamärgitoodete osakaal käibes kasvanud ligi kaks korda. Osa kasvust jäi kriisiaega, kui ostukäitumine oli suunatud säästmisele, ja selge see, et see andis eelised omabrändide kasvuks,» rääkis Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid.

Maxima hüpermarketist võib leida kuni 4000 tundmatu tootja tehtud, kuid poeketi logo kandvat toodet, nende müük annab kümme protsenti poeketi käibest.

Rimis on selliseid tooteid küll märksa vähem,  umbes 1500. «Esimesed omamärgitooted tulid Rimi lettidele rohkem kui kümme aastat tagasi ja nende toodete läbimüük on aasta-aastalt kasvanud. Praeguseks moodustab 15 protsenti kogu käibest just omamärgitoodete müük,» rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Bats on veendunud, et omamärgitoodete arv kasvab tulevikus veelgi. «Tarbijad hakkavad järjest rohkem aru saama, et kettide omatooted on samaväärse kvaliteedi, aga parema hinnaga. Seda trendi näeme isegi sellistes väga tundlikes kategooriates nagu piimatooted ja liha,» väitis ta. Sama tendents olevat ka mujal maailmas.

Ka Eesti Tarbijate Ühistu turundusjuhi Andres Lemberi sõnul peaks omamärgitoodete müük aina kasvama. «Kui vaadata Baltikumi ja Skandinaavia jaekettides müügil olevate omamärgitoodete arvu, siis on Eesti kettidel veel palju arenguruumi,» leidis ta.

Kui keskmiselt laekub Eesti poekassasse iga kümnes euro just omamärgitoodete müügist, siis Selveris moodustab poeketi logo kandev kaup vaid ühe protsendi käibest ja ka nimetuste arv on enam kui tagasihoidlik:  55 000 kaubast vaid 165 on omamärgitooted. Samas on poeketi logoga kilepiim Selveri kõige ostetum toode. Piimale järgnevad hapukoor, munad, või, kohvikoor, mis kõik on toodetud Eestis. Ka teised poed kinnitasid, et just piimatooted on need, mida ostjad omamärgikaupadest enim ostavad.