Päevatoimetaja:
Sander Silm

SEBE bussidesse unustatud asjad enam heategevusoksjonile ei jõua

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
2010. aasta heategevusoksjonil said endale uue omaniku bussi unustatud Hello Kitty kindad.
2010. aasta heategevusoksjonil said endale uue omaniku bussi unustatud Hello Kitty kindad. Foto: osta.ee

Kui varem üritas SEBE bussidesse unustatud asjad heategevusoksjonil maha müüa, siis nüüd viib bussifirma kõik kasutuskõlblikud asjad, millele kuu möödudes järgi pole tuldud, Uuskasutuskeskusesse. 

«Paljud meie bussidesse jäetud asjad kahjuks omanikuni tagasiteed ei leia,» tõdes SEBE turundusjuht Marel Kallas.

Kaotatud asjad toimetatakse leiupunkti ja neid hoitakse seal üks kuu. «Juhul kui reisijad ei ole kaotatud esemele järgi tulnud ning asjad leiupunktis kuhjuma hakkavad, viime kõik terved, puhtad ja kasutuskõlblikud esemed Uuskasutuskeskusesse,» lausus Kallas.

«Seni üritasime leitud asjad oksjonil maha müüa, kuid sellisel viisil need üldjuhul endale uut omanikku ei leidnud. Usume, et omanikuta jäänud ja tarbimisväärtust omavad asjad leiavad endale uue õnneliku omaniku just taaskasutuskeskusest,» sõnas Kallas.

Varem toimus oksjon paar korda aastas Osta.ee keskkonnas ning oksjonist saadud müügitulu anti SEBE pikaaegsele koostööpartnerile Tallinna laste turvakeskusele.

SEBE bussidesse jäetakse kõige sagedamini kindaid, mütse, salle ja vihmavarje, kuid tihti unustatakse ka mobiiltelefone, võtmeid, raamatuid ja dokumente. Üks kummalisemaid leide SEBE bussist olid hambaproteesid, mis aga õnnelikul kombel omaniku juurde tagasitee leidsid.

«Loomulikult on meie huvi see, et omanik ja kaotatud ese teineteist taas leiaksid, kuid see sõltub sellest, kas reisija kaotuse avastab ja meiega ühendust võtab,» lisas Kallas.

Kaotatud ja leitud asjadest loe pikemalt homsest Postimehe paberlehest ja Tarbija24 portaalist.

Tagasi üles