Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tippkohtumist dikteeris tagasiastunud tehnokraat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Monti
Mario Monti Foto: SCANPIX

Mario Monti, kelle Itaalia valijad veebruaris otsustavalt hülgasid, domineeris temaatikat Euroopa Liidu tippkohtumisel Brüsselis.

Oma neljaleheküljelises kirjas kolleegidele võttis peenekombeline majandusteadlasest ekspeaminister lühidalt kokku hädad, mis tema arust euroala vaevavad: majandusreformid võivad küll olla vajalikud, kuid nende viljade valmimine võtab aega. Ning seetõttu ähvardab ka teisi poliitikuid – ja ELi ennast – seesama tagasilöök, mis Monti maha niitis.

«Struktuursete reformide ja tulemuste vahel, kui rääkida majandustegevuse kasvust ja töökohtade tekkimisest, on arvestatav ajaline viivitus,» kirjutas Monti FT kasutuses olevas koopias tema pöördumisest. «Selles kontekstis on avalikkuse toetus [mainitud] reformidele ja, mis veelgi hullem, Euroopa Liidule, dramaatiliselt langemas.»

Ja äkitselt oli Monti analüüs vaat et iga euroala liidri huulil – Saksa kantsler Angela Merkel kaasa arvatud, kes kasinuse-alastes debattides alati Montile on oponeerinud.

«Reformide teostamisel ja nende mõju avaldumisel tuleb arvestada teatud ajaperioodiga, enne kui [reformid] vilja kannavad,» nõustus Merkel. «Mario Montil ei olnud piisavalt aega, et lõigata oma külvi vilju.»

Paljude euroala liidrite jaoks, kes olid rõhunud majanduspoliitika muutmise vajadusele, näis «arvestatava ajalise viivituse» tunnistamine otsekui võimaluse akna avavat. Sest kui kõik on nõus, et valijad mässavad kuna majanduskasv on pikemaks ajaks, kuigi ajutiselt, aeglustunud, siis äkki ongi meil nüüd üksmeel kiirmeetmete kasutamiseks?

«On hülgamise oht,» ütles Prantsuse president François Hollande küsimuse peale, mida tema Monti kirjast arvab. «Mitte valitsuste hülgamise [oht] vaid Euroopa enese hülgamise oht. Seega siit tuleb tõesti õppust võtta, ka otsuste osas, mis Euroopal mõne kuu jooksul teha tuleb.»

Ja tõesti: tippkohtumise kommünikee näis viitavat nihkele mõtlemises. Järeldustes, mida toetasid kõik 27 liidrit, Merkel kaasa arvatud, kiideti heaks «lühiajalised suunatud meetmed kasvu ja tööhõive edendamiseks» ning vajadus «tasakaalustada efektiivsed riiklikud investeeringud ja eelarvedistsipliin».

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes on olnud pikemat aega üks tulihingelisemaid eelarvekärbete eestkõnelejaid, kõneles tippkohtumise-järgsel pressikonverentsil pea-aegu nagu keinslane.

«Me peaksime rakendama lühiajalisi meetmeid adresseerimaks kõige pakilisemaid sotsiaalseid vajadusi ning, tõesti, adresseerimaks mõningaid võimalusi kasutada, ütleme, kiirlahendusi, kasvu mõttes,» ütles Barroso.

Küll aga selgus tippkohtumise lõpuks, et kuigi poliitilise diagnoosi panekul valitses mõningane nõusolek – tunnistades, et karmi kasinust rakendavate riikide liidritel läheb lähitulevikus raskeks – ei olnud ravi määramisel erilist üksmeelt märgata.

Üks debattides Merkeli leeri hoidunud ELi liider ütles, vastupidiselt Monti ja Hollande’i väidetele, et uusi meetmeid rahvarahutuste välistamiseks ei ole vaja: Monti kolleegid peavad lihtsalt hambad risti suruma, rakendama kõige karmimaid meetmeid varakult oma võimuloleku aja alguses ning lootma, et selleks ajaks kui tuleks saada tagasivalitud, on kasv taastunud.

«Ta oli ametis vaid ühe aasta,» ütles mainitud liider. «Selles probleem seisneski.»

Kui Merkelit pinniti, kas eelarvelist paindlikkust embav kommünikee tähendas talle kaotust kasinuskursi hoidmise küsimuses, karmistus kantsler taas ning kinnitas, et tema ei kõigu.

«Ma leian, et me ütlesime eile [neljapäeval] väga selge sõnaga... kuivõrd kahjulikud on [eelarve]puudujäägid riikide majandusele,» ütles Merkel. «See ei tähenda mingil moel, et kokkulepitud meetmed on muutunud vähemtähtsaks. Puudujäägi kärpimine on [jätkuvalt] eesmärk, millest tuleb kinni hoida.»

Võib-olla õnnestus Montil tõesti mõjutada liidrite arusaama euroala poliitilisest ja majanduslikust seisundist. Kuid lahkmeel lahenduste vallas näib olevat sama suur kui siis, kui ta poolteist aastat tagasi ametisse pandi.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles