/nginx/o/2012/12/06/1472220t1h3455.jpg)
Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud tarbijate pöördumised tarbijakaitseameti poole seoses erinevates ostu-müügiportaalides (näiteks Kuldne Börs ja Soov) tegutsevate kahtlaste müüjatega.
Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud tarbijate pöördumised tarbijakaitseameti poole seoses erinevates ostu-müügiportaalides (näiteks Kuldne Börs ja Soov) tegutsevate kahtlaste müüjatega.
Tarbijakaitseamet toob välja kõigi pöördumiste puhul esinevad asjaolud, mida võib pidada ohumärgiks:
Eranditult palub müüja raha üle kanda Western Unioni kaudu. See on eraisikutevaheline raha ülekandesüsteem, mida ei soovitata kasutada kaupade ostu-müügi puhul. Western Unionit peaks kasutama pigem sugulaste- või sõpradevahelisteks rahaülekanneteks.
Pärast vajaliku summa ülekandmist leiab müüja paraku põhjusi nõuda lisaraha. Näiteks väidab müüja, et juurde on vaja maksta tollimaksu või et transpordikulud on ootamatult suurenenud. Keeldumise korral hakatakse tarbijat ähvardama politseisse pöördumisega või saadetakse tarbijale e-kiri meiliaadressilt, mis sarnaneb oluliselt USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) omaga.
Tarbijad peaksid lisaks ostu-müügikeskkondades tegutsevatele kahtlastele müüjatele tähelepanu pöörama ka ostjatele, sest tarbijakaitseametile teadaolevalt kasutatakse sarnast skeemi ka ostjat teeseldes. Seetõttu tuleb selliste müügivõtete või ostusoovide osas olla väga skeptiline ning hoolikalt jälgida, kellelt ja millistel tingimustel hakatakse toodet ostma või kellele müüma.
Kui teises riigis asuva müüjaga tekkinud vaidluste lahendamiseks on tarbijakaitseameti juurde loodud spetsiaalne Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, siis toimepandud pettuste korral ei ole ametil ega nõustamiskeskusel paraku võimalik tarbijaid aidata. Internetikelmuse või muu pettuse ohvriks langenutel tuleks juhtunust teavitada politseid.