Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tarbijakaitse hoiatab internetiportaalides aktiveerunud petturite eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Danske Banki nimel saadetakse libakirju.
Danske Banki nimel saadetakse libakirju. Foto: Reuters / Scanpix

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud tarbijate pöördumised tarbijakaitseameti poole seoses erinevates ostu-müügiportaalides (näiteks Kuldne Börs ja Soov) tegutsevate kahtlaste müüjatega.

Tarbijakaitseamet toob välja kõigi pöördumiste puhul esinevad asjaolud, mida võib pidada ohumärgiks:

  • müüdava toote hind on turuhinnaga võrreldes ebamõistlikult madal
  • müüja lubab täielikku rahatagastust 10–14 päeva jooksul, kui tarbija saadab kauba tagasi
  • müüja lubab tasuda transpordiga kaasnevad kulud
  • iga tootega kaasneb ilus müügijutt, müüja nõustub kõigi tingimustega ja igale kliendi küsimusele on olemas sobiv vastus
  • müüja on väidetavalt heal järjel ja usaldusväärset ametit pidav isik
  • müüja on sageli välismaalane, asub teises riigis ning suhtleb tarbijaga inglise keeles

Eranditult palub müüja raha üle kanda Western Unioni kaudu. See on eraisikutevaheline raha ülekandesüsteem, mida ei soovitata kasutada kaupade ostu-müügi puhul. Western Unionit peaks kasutama pigem sugulaste- või sõpradevahelisteks rahaülekanneteks.

Pärast vajaliku summa ülekandmist leiab müüja paraku põhjusi nõuda lisaraha. Näiteks väidab müüja, et juurde on vaja maksta tollimaksu või et transpordikulud on ootamatult suurenenud. Keeldumise korral hakatakse tarbijat ähvardama politseisse pöördumisega või saadetakse tarbijale e-kiri meiliaadressilt, mis sarnaneb oluliselt USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) omaga.

Tarbijad peaksid lisaks ostu-müügikeskkondades tegutsevatele kahtlastele müüjatele tähelepanu pöörama ka ostjatele, sest tarbijakaitseametile teadaolevalt kasutatakse sarnast skeemi ka ostjat teeseldes. Seetõttu tuleb selliste müügivõtete või ostusoovide osas olla väga skeptiline ning hoolikalt jälgida, kellelt ja millistel tingimustel hakatakse toodet ostma või kellele müüma.

Kui teises riigis asuva müüjaga tekkinud vaidluste lahendamiseks on tarbijakaitseameti juurde loodud spetsiaalne Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, siis toimepandud pettuste korral ei ole ametil ega  nõustamiskeskusel paraku võimalik tarbijaid aidata. Internetikelmuse või muu pettuse ohvriks langenutel tuleks juhtunust teavitada politseid.

Tagasi üles