Vastukaja: SKT ei ole veel heaolu mõõt

Priit Potisepp Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe 12.03.2013 artikkel «SKT kriisist taastunud, heaolu mitte» vajab reageerimist. Kiitust väärib intervjueeritute (Heido Vitsur, Madis Aben) kriitika nominaalse kogutoodangu näitaja kasutamise aadressil ja majanduskasvust osa saamise käsitlemine. Just viimasest on meil puudus, kirjutab statistikaameti endine peadirektor Priit Potisepp.

Kaheksa aastase riigistatistika kogemuse põhjal võin ütelda, et majanduskasvust rääkides väidavad paljud inimesed jätkuvalt, et «see kasv on vaid hinnatõusu tõttu ja ei rohkemat». Sulge sundisid haarama kaks konkreetset teemat: esiteks nimetab ajakirjanik uut nominaalse SKT rekordit muljetavaldavaks näitajaks. Teiseks väidab rahandusministeeriumi analüütik, et SKT peaks kirjeldama heaolu arengut.

Kas hinnatõusust kantud rekord on muljetavaldav

Ma ei suuda meenutada, et oleksime rahvamajanduse aastasele või pikemale arenguperioodile hinnangut andes kasutanud hinnatõusust puhastamata näitajat (nominaalne SKT). Ülalnimetatud artiklis on seda tehtud. Midagi sellist ei ole silma jäänud ka arenenud riikide majandusajakirjandusest.

Nominaalset näitajat arvustavad LHV analüütik Heido Vitsur ja rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben artiklis igati kohaselt. Mõõtma peaks võimalusel liitreid ja kilogramme. Kuna aga kogu riigi majandustegevuse tulem valitud ajaühikus on mõõdetav ainult rahas, siis on vaja majanduse arengust kirjutades ja rääkides hinnatõusu mõju eemaldada. See on muide hinnaindeksite vähesuse tõttu küllaltki raske. Hinnatõusust puhastamata SKT nimetamist muljetavaldavaks ei saa heaks kiita.

Nominaalse SKT kõrgtase ei ole Eesti edu näitaja, vastupidi, ta tunnustab hinnatõusu. Lihtsurelikul on raske vahet teha jooksev- ja püsivhinnanäitajal. Peaksime olema tulevikku silmas pidades väga tähelepanelikud: üks võimalik üleilmsest võlamülkast välja tagurdamise tee on kohustuste reaalväärtuste pikaajaline järk-järguline vähendamine hinnatõusu kaudu. Seega mõõdukas inflatsioon võib olla eelseisvatel aastatel paratamatu nähtus. Sellises keskkonnas on eriti tähtis hoida fookus reaalkasvul. Selja taha jäänud kümne aasta hindamisel on ju suur vahe, kas rääkida SKT näitaja 8,1 protsendilisest (nominaalne/puhastamata) või 3,5 protsendilisest (reaalne) keskmisest aastasest kasvust. Kuna tahame mahajäämust jõukamatest riikidest kiiresti vähendada, siis tuleb tähelepanelikult jälgida enda ja võrdlusriikide reaalkasvusid.

Eesti tulemus pole paha: keskmine reaalkasv viimase kümne aasta vältel on Euroopa kontekstis üks paremaid. Vaid Poola, Slovakkia, Leedu on kasvanud kiiremini ja Bulgaaria ja Rumeenia sama tempoga. Kui mitmete nn. uute liikmesriikide aastane kasvutempo on 3-4 %, siis Soomel ja Norral 1,6 % ja Rootsil 2,2 %, Saksamaal 1,2 %. Vahe on vähenenud aeglaselt.

Võrdlus tipptasemega

Vahel on kritiseeritud võrdlust kriisieelse SKT tipptasemega. Mina seda kriitikat ei jaga. Vaadelda tuleb erinevaid perioode ning ka varasema tipptasemega võrdlus on täiesti omal kohal. Tahame ju seda uuel kvalitatiivsel tasemel kätte saada. Samamoodi võrdleme sõjaeelse ja praeguse iseseisvuse kestust. Sportlased võrdlevad peale puhkust või vormi langust uut edenemist viimase tipptulemusega.

Lähiminevikust on mulle silma jäänud Läti ministri väide, et kogutoodang on saavutanud kriisieelse taseme. Ta sai silmas pidada SKTd koos inflatsiooniga. Paul Krugman on kaks aastat tagasi vaadanud meie reaalse SKT aegrida ja prognoosinud, et kriisieelne tipptase saavutatakse 2014. aastal. Väga tõenäoliselt nii lähebki, kui nüüd Euroopa teravneva majanduskriisi tõttu välisnõudluses suurt tagasilööki ei tule. Mullu jäi pea 5 protsenti puudu, mida käimasoleval tõenäoliselt katta ei õnnestu.

SKT veel ei ole heaolu mõõt

Madis Aben pakkus parema elu teema edasiseks käsitlemiseks hea pidepunkti. Väljend «SKP peaks kirjeldama heaolu arengut... Heaolu tuleb tarbimisest» kehtib elatusstandardi kohta. Heaolu kontseptsioon on palju laiem ning sissetulekutel on selles tähtis kuid siiski vaid üks koht paljude seas. SKT pidamine heaolu mõõdikuks on kuulutatud paljudes autoriteetsetes uuringutes ja raamatutes eksiteele juhatavaks. SKT võlu seisneb tema näilises lihtsuses. Kes ei tahaks ühte tööriista kasutada kõige jaoks. On ilmne, et seda näitajat on hakatud valesti kasutama. Tegemist on ÜRO tasemel ühtlustatud tootmise mõõtmise süsteemiga, mis annab kogu maailmas enam-vähem võrreldavad andmed. Väärtuse tekkimise arvestusele on selles süsteemis vastu pandud ka selle kasutamise jaotus.

Tegemist on kontseptsiooniga, mis on pälvinud ka kriitikat. Teades aga pingutuse suurust ja ajakulu globaalse arvepidamissüsteemi loomisel, on SKT ja teised rahvamajandusnäitajad väärt kõrget respekti. Tuleb ainult meeles pidada, et see näitaja ei ole piisav heaolu mõõtmiseks. Tõsi, kõrge SKTga riikides on reeglina ka mitmed elukvaliteedi näitajad väga head. Samas on täiesti võimalik, et SKT kasvab jõudsalt, kuid viljadest jõuab vaid väike osa majapidamisteni, tulud jaotuvad järjest ebaühtlasemalt, liiga väike osa läheb taristu, tervishoiu- ja hariduse heaks. See kõik on olnud ja valdavalt arenevates riikides.

Heaolu näitajad on rahvusvaheliselt järjest rohkem ühtlustatud. OECD vastavas komplektis (näiteks your better life index) on nii materiaalsete elamistingimuste (leibkonna sissetulekud ja varad, tööhõive, eluruum) kui ka elukvaliteedi (eluiga, tervis, haridus, keskkonna puhtus, turvalisus, vaba aeg, sotsiaalne sidusus,valitsemise kvaliteet, rahulolutunne) näitajad. Andmed meie endi ning eeskujude kohta on kergesti kättesaadavad. Tuleb vaid töölauale rohkem materjali võtta ning järjekindlalt samu näitajaid jälgida, tulemusi hinnata ja neist rääkida. Siis ei tohiks tekkida olukorda, kus suuremas osas hinnatõusust tingitud toodangunumbrit esitatakse muljetavaldava saavutusena.

Pole kahtluski, et Eesti riigi eesmärk on põhiseaduses kirjasoleva kõrval oma inimeste heaolu kasvuks soodsate tingimuste loomine. Seega on tähtis heaolu ka korrektselt mõõta. SKT kasv loob tõenäoliselt tingimusi elukvaliteedi (tervishoid, haridus, turvalisus, hea valitsemine) tõusuks, kuid ei garanteeri seda. Soovin, et Eestis muutuks heaolust rääkimine ja kirjutamine kiiresti mitmepalgelisemaks. Senisest rohkem tuleb andmeid analüüsida majapidamiste perspektiivist lähtudes.