/nginx/o/2013/03/15/1638884t1h5980.jpg)
Ettevõtja Jüri Käo sõnul peaks Eesti välja mõtlema, mida ta Euroopa Liidult tegelikult saada tahab, sest lihtsalt raha sisse kasseerimine ei ole jätkusuutlik.
Käo: mida me Euroopa Liidult tahame?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti võiks sõnastada, mida me üldse tahame Euroopalt saada. Raha saada pole ju jätkusuutlik asi,» sõnas Käo täna toimuval majanduskonvernetsil «Euroraha võlud ja valud».
Käo täpsustas, et minevikus saadud eurorahad ei ole Eestile mööda külgi maha jooksnud ning võrreldes teiste riikidega on valitsus raha mõistlikult kasutanud.
«Kui vaadata Google Earthist, kas Euroopa Liidu raha on Eestis näha, siis tegelikult peaks olema. – ristmikud ja sillad on näha,» märkis ettevõtja.
Samas tõi Käo välja mitmed miinused, mis Eestil endiselt on: raske ligipääs rikstele turgudele, väga ressursimahukas majandus, hulk inimesi, kes pole tööhõives osalised ning kõrged tööjõumaksud.
Käo tervitas Euroopa Komisjonis arutlusel olevat võimalust vähendada tööjõumakse ning maksutada rohkem tarbimist ning omandit.
Majanduskonverentsi «Euroraha võlud ja valud» korraldavad Postimees, portaal E24 ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene.