Paljud loomaomanikud on sunnitud lemmiku raviks laenu võtma

Koer Sassu, kes abi sai. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Paljud loomaomanikud paluvad Eesti Loomakaitse Seltsilt intressita laenu, et maksta oma lemmiku ravikulude eest, mis on sageli suured ja ootamatud.

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige Tania Selart kinnitas, et selts puutub väga palju kokku loomaomanikega, kelle lemmik on sattunud õnnetusse, ootamatult haigestunud või muul moel saanud raskeid vigastusi. Sageli nõuavad erakorralised operatsioonid suuri väljaminekuid. Raviks ei ole koheselt suuri summasid aga võtta.

«Paljudel juhtudel annab ELS loomaomanikele intressita laenu, vaid erandjuhtudel aitame oma ressurside ja annetuste abil tasuda loomade raviarveid,» kinnitas Selart, kelle sõnul peaks iga loomaomanik vastutama siiski oma looma käekäigu eest ise.

Nende loomade ravi, kelle ellujäämise tõenäosus on veterinaaride hinnangul 10 kuni 20 protsenti, ei toetata, kuna ravi on äärmiselt kulukas, ressursid aga piiratud.

«Oleme mitmeid kordi seisnud silmitsi ähvardustega stiilis «kui rahalist abi ei saa, siis eutaneerime loomad».

Taolisi manipuleerivaid  ähvardusmeetodeid ei pea me absoluutselt õigustatuks ega eetiliseks,» tunnistas Selart. Kahjuks ei oma selts aga ülevaadet, kui palju viga saanud lemmikloomi kalli ravi tõttu siiski magama pannakse.

Koer Sassu lugu

12-aastane koer Sassu oli mitu nädalat kadunud, kuid saabus veebruari lõpus tagasi koju ränga jalavigastusega. Omanik püüdis abi leida oma sõprade ja tuttavate hulgast, kuid kuna keegi aidata ei saanud, siis hakkas abi otsima Facebooki kaudu.

«Toimetasime Sassu Loomade Kiirabi Kliinikusse, kus veterinaarsel läbivaatlusel selgus, et koerakesele tuleb teostada käpa amputatsioon altpoolt põlve,» rääkis Selart. Operatsiooni maksumuseks kujunes aga 350 eurot. Sassu ravi toetamiseks annetas ELSile 20 inimest kogusummas 179,5 eurot. Ülejäänud summa ja taastusravi tasus ELS oma vahenditest. Tänaseks on koer suurepäraselt taastunud ning kepsleb kolmel jalal ringi.

Murtud jalaga kutsika lugu

Facebookis levis palve, et 3-kuune kutsikas vajab jalaluumurru raviks vahendeid. Vajaminev summa neil endil puudus. ELSile saabus kümneid teateid selle kohta. Kuna algselt kogusid omanikud annetusi enda kontole, siis ei olnudki suuremat abi ELSi poolt enam vaja. Kuna operatsiooniarve tehti siiski ELSi nimele, lepiti omanikega kokku, et neile laekunud annetused (kokku 180 eurot) kannavad nad ELSile. Llsaks saabus veel teisi annetusi ning 300-eurone operatsiooniarve sai tasutud.

Memmeke ja tema 16 kassi

Loomakaitse selts sai abipalve aastakümneid kodutuid loomi abistanud 85-aastase vanainimese naabritelt. Erinevaid teid pidi oli memmekese juures ulualuse leidnud 16 kassi. Paraku oli memme tervis viimasel ajal tunduvalt halvenenud ning ta ei suutnud enam iseenda ega ka oma kasside eest korralikult hoolt kanda.

«Olukorra lahendamiseks vajasime aga hädasti vanamemme juures olevatele kassidele annetusi veterinaarseteks protseduurideks, hoiukodusid ja päriskodusid,» rääkis Selart. Tänase seisuga on ELS vanamemme kasse abistanud juba ligikaudu 700 euro ulatuses. Erinevate protseduuride tegemiseks kulub veel hinnanguliselt 600 eurot. Tänase seisuga on laekunud annetusi 85.31 euro väärtuses.

Kaheldava väärtusega üleskutsed

ELS on kokku puutunud ka mitmete kelmustega, kus Facebooki vahendusel palutakse lemmiku jaoks abi, kuid tegelikult kogutakse raha mõnel muul eesmärgil.

«Eraisikule annetades ei saa annetaja kunagi teada, kuhu ja mille tarbeks raha tegelikult kulutatakse,» ütles Selart. «Kui on tõepoolest õnnetus juhtunud ja kohe mitte mingil juhul ei ole endal võimalik raviraha kinni maksta, soovitame uurida loomaarstilt järelmakse võimalusi, või pöörduda ELSi poole, et saaksime üheskoos parima lahenduse leida,» lisas ta.