Aasta algas euroala tööstusele halvasti

Keevitaja Foto: Mihkel Maripuu

Euroala majandus langeb tõenäoliselt ka tänavu esimeses kvartalis, sest traditsiooniliselt tugevamaid majandusi nagu Saksamaad, Soomet ja Prantsusmaad tabas jaanuaris oodatust järsem tööstustoodangu kukkumine.

Euroalas tervikuna kahanes jaanuari tööstustoodang detsembriga kõrvutades 0,4 protsenti, teatas eile ELi statistikaamet. Seega purunesid Reutersi ja Bloombergi poolt küsitletud analüütikute prognoosid, kes olid ennustanud 0,1-protsendilist langust.

Kokkukuivamine on vastuolus hiljutiste ülevaadetega, mis osutavad ärimeeleolu paranemisele euroala tegevjuhtide seas, ning rõhutab seda, et tegelik reaalsus on jätkuvalt süngem kui juhid ennustavad.

Bundesbanki president Jens Weidmann hoiatas eile taas, et euroala kriisi lõppu ei paista kusagilt.

Weidmann ütles oma Kölnis peetud kõnes samuti, et valitsused «ei näita [kriisis] selget suunda».

Tootmise kokkukuivamine ei pidanuks tulema üllatusema, arvestades seda, et töötusmäär püstitas jaanuaris värske rekordi – 11,9 protsenti. Nimelt kaotas 2013. aasta esimese 31 päevaga töö 1,9 miljonit uut inimest.

Kokku on ühisrahablokis töötuid juba 19 miljonit.

Analüütikutel lõid aga jalad alt Saksamaa ja Soome näitajad, kus tootmine langes vastavalt 0,4 ja 4,1 protsenti – olles detsembris tõusnud 0,8 ja 1,3 protsendi jagu.

Prantsuse tööstustoodang kuivas detsembriga võrreldes kokku 1,2 protsendi võrra – olles kasvanud 0,9 protsenti.

Peamisteks «langetajateks» olid kestvuskaubad (mis peavad pidama vastu üle kolme aasta) ning kapitalikaubad (ehk tootmisvahendid), mille tootmine kahanes vastavalt 1,4 ja 1,2 protsendi võrra.

Vähenev nõudmine kestvuskaupade järele näitab, et rekordiliselt suure töötuse tingimustes ei ole tarbijatel tahtmist kulutada oma kasinaid säästusid selliste asjade peale nagu uued telerid või külmikud. Tarbijate sõnum on selge: seni kuni 2009. aastal alanud majanduslik ebakindlus kestab, hoiame me oma raha pangaarvetel.

Copyright The Financial Times Limited 2013