Neljapäevasele kalapäevale võiks järgneda kaunviljadereede

Läätsed Foto: Pm

Kuivatatud kaunviljad on väga head taimsed valguallikad ning nüüd, varakevadel, kui kohalikud juurviljad ja kapsad on suurema osa toiteväärtusest minetanud, on just paras aeg neid söögiks valmistada.

Kokandusportaali Nami-Nami juhi Pille Petersoo sõnul tuleks kaunvilju tarvitada koos kiudainerikaste süsivesikutega, et omastada neis leiduvaid aminohappeid. Näiteks vanad eestlased lisasid oa-, herne- ja läätsesuppi ka tangu. Indias serveeritakse läätseroogi riisiga ning Ladina-Ameerikas on väga populaarne serveerida riisi ubadega. «Talurahva toidulaua uurija Aliise Moora on kirjutanud, et just reedeti söödi Eestis laialdaselt kaunviljatoite. Ehk tasuks neljapäevase kalapäeva ja lihavaba esmaspäeva kõrval taas ka tervislikku kaunviljareedet propageerida?» pakkus Petersoo.

Läätsed

Läätsi on söögitegemisel mugav kasutada, kuna need ei vaja eelnevat leotamist. «Tuleks silmas pidada, et erinevaid läätsi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Näiteks oranžikas-punased, pruunid ja rohelised poolikud läätsed sobivad ideaalselt erinevatesse suppidesse ja hautistesse, sest keevad hästi pehmeks ja tummiseks,» selgitas Pille Petersoo. Ta soovitas lisada peotäis või kaks loputatud läätsi umbes 15–20 minutit enne roa valmimist, suurendades nii supis või hautises leiduvate kiudainete ja valkude hulka.

Tumerohelised Puy-läätsed ning mustad Beluga-läätsed säilitavad keetes oma kuju ning sobivad hästi salatite valmistamiseks, kus neid võib kasutada nii põhikomponendina kui ka lisandina. Nõrgema seedimisega inimesed peaksid igaks juhuks ka rohelisi ja pruune läätsi enne toidule lisamist mõne tunni leotama ja seejärel loputama. Samuti saab läätsi Petersoo sõnul väga edukalt idandada. Läätsi tuleb paari päeva jooksul kaks-kolm korda päevas loputada, kuni moodustuvad umbes 5–6 mm pikkused idandid.

Põldoad

Põlduba on Eesti taluköögi lahutamatu osa. Esmalt seondub see mõnusa õllekõrvasega – keedetud oad soolaga. Ent kuivatatud ubadest saab teha ka maitsva supi, samuti oatambi või -pasteedi. Oasupi juurde vanasti leiba ei söödud, sest sel söögil öeldi olevat «omal leivakott kaasas».

Aedoad

«Purk või kaks konservitud aedube võiks sahvririiulil alati ootel olla – nendest saab kerge vaevaga ja väga kiiresti mõnusa roa teha,» soovitas Pille Petersoo. Erinevad aed­oad sobivad hästi hautiste ja kastmete valmistamiseks, samuti suppidesse. Punased nn Kidney oad sobivad hästi chili con carne ja tortilijade tegemiseks, valged oad aga itaaliapärastesse suppidesse.

Mungoad

Mungoad meenutavad maitselt veidi pähklit ning neid kasutatakse laialdaselt Aasia köögis. Pärast leotamist ja keetmist võib neid lisada näiteks salatitele, aga neist saab teha ka suppi. Munguba on enim toiduks idandatav uba ja selle idandid saavad tarvitamiskõlblikuks 2–5 päevaga. Idandatud mungube võib süüa niisama, aga ka lisada salatitesse ja vokiroogadesse.

Herned

Herneid müüakse nii koorituna kui ka koorimata. Kooritud herned valmivad kiiremini, kuid sisaldavad vähem kiudaineid. Pille Petersoo sõnul sobivad kuivatatud herned kõige rohkem suppide ja tampide valmistamiseks. Hernesuppi saab teha nii rohelistest kui kollastest hernestest, neist esimesi tuleb veidi kauem keeta.

Kikerherned

Eestis on kikerhernest kutsutud nuut- ehk põisherneks. Kikerherned sobivad hästi salatite, suppide ja hautiste valmistamiseks, aga ka idamaade köögist tuntud hummuse tegemiseks ning lambaliha lisandiks. «Kui veel mõne aasta eest tuli kikerherneid – olgu siis kuivatatud või konservitud kujul – tikutulega taga otsida, siis nüüd on neid ka suuremates ketipoodides saada,» kinnitas Petersoo.

Allikad: Nami-Nami, Bild Der Frau, Pille Petersoo