:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/05/08/175899t1h0f92.jpg)
Kuigi Eesti istikukasvatajatel on üle miljoneid pisikesi kuusepuid, ei tõtta nad ülejääki tasuta laiali jagama – see halvendaks istikuäri väljavaateid veelgi.
Ülejäägi tasuta jagamine halvendaks istikuäri veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal Vändras kuuseistikuid kasvatav Mihkel Jürisson OÜst Jürmets arvas, et istikute tasuta jagamine pole hea idee kahel põhjusel. Esiteks teeb kasvataja istikute saamiseks kolm aastat tööd ja toodangu niisama ära andmine muudaks kõik pingutused mõttetuks. Teiseks rikub tasuta andmine turu ära.
«Kui neid siin kaks-kolm miljonit tasuta laiali jagatakse, siis ei taha järgmine aasta keegi, kes on tasuta saanud, enam osta,» ütles Jürisson.
Kätte jäänud istikute maasse kündmist või põletamist pooldas samadel põhjustel ka Lääne-Virumaal tegutseva OÜ Bennetti taimlate eest vastutav Hanno Nõmme.
Tartumaal asuva Ihaste puukooli juhataja Vahur Tiideberg tunnistas siiski, et istikute tasuta jagamise mõte on tal peast läbi käinud.
«Ma kardan, et ma see aasta seda plaanin,» sõnas ta, kuid nimetas tasuta jagamist siiski viimaseks abinõuks.
Praegu maksab kuuseistik Ihastes kaks krooni ning enne jaanipäeva ilma rahata istikuid kindlasti ei saa. Istiku päritolu kinnitavat sertifikaati tasuta taimedega Tiideberg kaasa ei anna ning võib-olla tuleb soovijatel istikud ka ise üles võtta ja pakkida.