Uuring: piraattarkvara kasutamine maksab tarbijatele miljardeid eurosid

E-poest ostmine peaks muutuma turvalisemaks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Microsofti kampaania «Tegutse turvaliselt» raames avaldatud uuringus «Võltsitud ja piraattarkvara ohtlik maailm» leiti, et tavatarbijad kulutavad 2013. aastal kokku umbes 17 miljardit eurot pahavaraga võitlemiseks.

Kui sageli soetatakse piraattarkvara lootuses säästa raha, siis võimalused seeläbi nakatada oma arvuti hoopis pahavaraga on värske uuringu järgi kodukasutajatel üks kolmest ning ettevõtetel kolm kümnest. Võimalus raha ja aega säästa on aga ebatõenäoline.

«Uuring näitas, et tavatarbijad kulutavad 2013. aastal umbes 1,5 miljardit tundi ja 17 miljardit eurot selliste nakatumiste tuvastamiseks, arvutite parandamiseks ning pahavara tagajärgede kõrvaldamiseks. Globaalsed ettevõtted kulutavad aga koguni üle 87 miljardi euro võitlemaks pahavara abil tehtavate küberrünnakutega. Seda on selgelt liiga palju,» selgitas BSA | The Software Alliance`i esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste.

Uurimistulemused näitasid, et võltsitud tarkvarast, mis ei kaasne arvutiostuga, on 45 protsenti pärit internetist. Veebilehtedelt ja P2P-võrkudest alla laetavast tarkvarast lausa 80 protsenti sisaldab nuhkvara ning üle kolmandiku trooja viirust ja reklaamvara. Uuringutulemused saadi 270 veebilehe ja P2P-võrgu, 108 tarkvara allalaadimise ning 155 CD/DVD analüüsimisel. Ühtlasi intervjueeriti 2077 tavatarbijat ja 258 IT-juhti Brasiiliast, Hiinast, Saksamaalt, Indiast, Mehhikost, Poolast, Venemaalt, Taist, Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Pääsemaks ligi võimalikest ohtudest mitteteadlike arvutikasutajate andmetele, kasutavad küberkurjategijad võltsitud tarkvara sidumist ohtliku pahavaraga. 64 protsenti uuringus küsitletute tuttavatest, kes olid kasutanud piraattarkvara, kogesid turvalisuseprobleeme. Ligi pooltel juhtudel muutus isiklik arvuti nii aeglaseks, et tarkvara tuli eemaldada või puututi kokku andmete kadumisega arvutist. Ligi kolmandik vastanutest olid mures identiteedivarguse pärast.

«Küberkuritegevuses on reaalsus see, et üha sagedamini võetakse originaaltarkvara kood, muudetakse see ära ning lisatakse juurde pahavara,» ütles Uduste. Osa sellisest pahavarast on võimeline jälgima inimese iga klahvivajutust, andes seeläbi võimaluse varastada tema isiklikku- ning finantsalast informatsiooni. Võimatu ei ole ka nakatunud arvuti mikrofoni ja veebikaamera märkamatu sisselülitamine, mis annab kurjategijatele täieliku ülevaate arvuti taga toimuvast. «Parim viis sellise ohtliku pahavara arvutisse sattumise vältimiseks on arvutit ostes nõuda originaaltarkvara ning selle saamises ka veenduda,» lisas Uduste.

«Tehtud uurimistöö tulemus näitas selgelt, et võltsitud tarkvara kasutajaid ohustavad peidetud riskid,» rääkis Microsoft Baltikumi antipiraatluse valdkonna juht Anneli Jõesalu. «Tihti valitakse piraattarkvara selleks, et raha säästa, kuid lõpuks on rahaline ja ajaline kulu seeläbi hoopis suuremad,» lisas ta.

Uuringust selgus ka üllatavalt kõrge tööandja arvutites töötajate poolt tehtavate tarkvara allalaadimiste hulk. Kui 38 protsenti ettevõtete IT-juhtidest tõdesid, et seda on ette tulnud, siis töötajatest üle poole tunnistasid, et nad on paigaldanud tööandja arvutisse isiklikku tarkvara.

«Ärevusttekitav on see, et antud vastustest tuli välja, et vaid kolmandik töötajate poolt tööarvutisse paigaldatud tarkvarast toimib probleemivabalt. Samal ajal kinnitab üle poole IT-juhtidest, et töötajate poolt paigaldatav tarkvara tõstab märgatavalt ettevõtte turvariske. Paljudele on see veel tumedaks alaks ettevõtte IT-turvalisuse tagamisel,» selgitas Jõesalu.

Arvutikasutajaid julgustatakse külastama veebilehte www.microsoft.com/security, et õppida rohkem piraattarkvara kohta ning veenduda, et kasutatav arvuti ei oleks nakatunud.