Inkassofirma: finantsalaste teadmiste järele on karjuv vajadus

Võlgujäämine muutub üha loomulikumaks. Foto: Kaarel Tigas/Õhtuleht

Krediidihaldus- ja inkassofirma Lindorff Eesti poolt läbi viidud värskest uuringust selgub, et eestlaste teadmised oma rahaasjade korraldamisest pole kiita. Seda näitavad eelkõige hoiakud ja käitumine oma rahaasjades.

Lindorffi poolt korraldatud uuringus küsitleti 2080 endist ja praegust võlglast. Tulemused olid uuringu juhi sõnul jahmatavad. «Ühiskonnas on karjuv vajadus finantsalaste teadmiste järele, võib täheldada ka õpitud abitust, mis tähendab, et makseraskustega ei osata toime tulla ning vastutus lükatakse kellegi teise kaela,» sõnas Lindorffi uuringute juht Inga Piiroja.

Selgus, et 82 protsenti vastanuist vajab makseraskusi ennetavat nõustamist ning üle 80 protsendi tunnistas, et ei suuda ise oma kulutusi planeerida. Piiroja sõnul on paraku inimeste finantsalane teadlikkus üsna madal. «Inimene ootab, et talle öeldaks ette, mitme euro eest kuus ta teenuseid ja tooteid tarbida saab. Paljud teenusepakkujad ehk siinkohal kõik ettevõtted, mis müüvad kaupu või teenuseid  krediiti, on seda teed ka läinud, kuid inimese kulusid planeerides varitseb oht, et temalt võetakse vastutus ostuotsuste tegemise eest,» nentis Piiroja.

82 protsenti vastanuist leidis, et nad vajavad makseraskuste ennetamiseks teenusepakkuja poolset nõustamist. 90 protsenti vastanuist ootab võlgu haldavalt ettevõttelt omapoolset lahenduste väljapakkumist ja ka nõustamist, kuidas edasi tegutseda. Piiroja sõnul viitab see asjaolule, et inimestel puudub oskus oma majandusasjadega iseseisvalt hakkama saada, mistõttu  nad ootavad tuge väljastpoolt.

Lindorffi varasemad uuringud on näidanud, et inimesed teavad hästi, et võlg on võõra oma ja see tuleb kiiresti tagasi maksta. Nüüd on aga kasvanud nende inimeste hulk, kes ei tunneta seda, et nad vastutavad oma makseraskuste eest ise. «Uuringu tulemustest torkas silma uus lähenemine – võlg on küll võõra oma, kuid kuna inimestel puuduvad sellega tegelemiseks nii teadmised kui ka võimalused,  las siis see «võõras» tegeleb ise oma võlaga,» kirjeldas Piiroja inimeste suhtumist.  

Ta lisas, et professionaalse nõustamise puudumine või siis selle vähene kättesaadavus on tekitanud olukorra, kus inimesed peavad oma elujärje parandamiseks tõhusaks vahendiks kiirlaenu. Nii arvas koguni 80 protsenti vastanuist.

Võlgujäämine muutub üha loomulikumaks

Paar aastat tagasi läbi viidud sarnases uuringus tunnistas 30 protsenti vastanuist, et neil on võlad nii Lindorffi kui ka teiste inkassofirmade ees. Tänavuse uuringu põhjal oli neid inimesi, kellel võlgu mitme inkassofirma ees, juba 60 protsenti. Piiroja sõnul muutub võlguelamine ja võlgujäämine aina loomulikumaks.

Kui kolm aastat tagasi arvasid pooled vastanuist, et võlgujäämise põhjus on puhtalt enda hooletus, siis nüüd toodi peamiste põhjustena välja töökaotust (54 protsenti), palga vähenemist (27 protsenti) ja tervise halvenemist (10 protsenti).

«Eelkõige nähakse süüd ühiskonnal,» tõdes Piiroja. «Väga väike osa tunnistas, et nende võlad on tekkinud enda hooletusest. Inimesed arvavad, et palga vähenemine, töökaotus ja haigestumine on neist sõltumatud, mistõttu ei taheta võla eest enam vastutust võtta,» lisas ta.

Kõige suuremad probleemid on Piiroja sõnul noortel. Isegi kui nad töö kaotavad, ei suuda ega oska nad oma tarbimisharjumusi muuta.

Uuringus osales 2080 endist ja praegust võlgnikku. Neist 68 protsenti olid naised.

Vastajate vanuseline jagunemine:

• 18-25 eluaastat 23%
• 26-35 eluaastat 38%
• 36-45 eluaastat 22%
• üle 45 eluaasta 17%

Vastajate haridustase:

• Põhiharidus 22%
• Keskharidus 36%
• Kesk-eri ja kutseharidus  26%
• Kõrgharidus 16%