/nginx/o/2009/05/07/175509t1h6675.jpg)
Juba enne majanduskriisi kippusid mitmed eraomanike valdusse sattunud Eestimaa ajaloolised mõisad kapitalistlikus olelusvõitluses kaotajaks jääma, sest omanikel polnud nende kordategemiseks raha. Arter uuris, milline on muinsuskaitsjate suurimaks murelapseks oleva 13 mõisa olukord.
Eelmise sajandi alguses ehitatud Narva-Jõesuu kuursaali suurim häda on auklik katus, mida hoone omanikfirma lähiajal siiski lappida üritab.
Aastaid kuurortlinnas silma riivanud lagunevat kuursaali pole aidanud isegi tõsiasi, et see kuulub Sillamäe suurettevõtte Silmet omanikeringi kuuluva ekspeaministri Tiit Vähi kinnisvaraettevõttele Navesco.
Muinsuskaitseinspektor Tõnis Taaveti sõnul on tal arendajaga küll pidev kontakt, ent suurt arengut pole toimunud. «Praegu ehk hakkab midagi siiski liikuma, sest eelmise aasta lõpus esitasid nad rahataotluse avariikatuse paigaldamiseks,» ütleb Taavet. «Seinad on hoonel õnneks tugevad.»
Minevikus Peterburi suurkaupmeeste Kirschenite valduses olnud Neeruti mõisas pole seltskonnakroonikatest tuntud omanikud Hanna ja Ander Ild viimased poolteist aastat sama hästi kui midagi teinud.
«Algus oli selle mõisa puhul väga lubav,» mainib muinsuskaitseinspektor Anne Kaldam. «Meie viimases vestluses lubas Inglismaal viibiv Ander Ild kohale tulla ja ühendust võtta. Seni pole seda juhtunud, ilmselt pole tal aega.»
1878. aastal ehitatud Neeruti mõisa suurim mure on peahoone viltuvajuv torn. Kaldami sõnul oli mõis juba ammu avariiolukorras, kuid ajapikku läheb olukord ainult halvemaks, õnneks on vähemalt aknad kõrvaliste inimeste juurdepääsuks suletud.
17. sajandil asutatud mõisa kümmekonnast hoonest on rahuldavas seisus vaid üks – see, kus inimesed juba pikemat aega sees elavad.
Kõige nukramas olukorras on peahoone, 2000. aastal tulekahjus tõsiselt kannatada saanud endine sovhoosikontor, millel pole isegi katust peal. Hoone omanik, kinnisvaraäriga tegelenud Kaido Kuur toimetab jõudumööda kohapeal, koristab ümbrust ja sulgeb peahoone uksi-aknaid.
Rohkemaks tal raha ei jätku ja nii on sotsiaalkeskuseks kohandada mõeldud peahoone pikemat aega müügis. Esialgne soolane hind – kaks miljonit krooni – on langenud juba rohkem kui poole võrra.
Muinsuskaitseinspektor Peeter Norki sõnul on umbes kümnel mõisakompleksi hoonel eri omanikud ja seetõttu keeruline ühtset asja ajada.
Soliidse ajalooga – esmamainimine juba 14. sajandil – mõisakompleksi peahoone omanikud, Eestis tegutsevad vene ettevõtjad, on kadunud kui vits vette.
«Me otsime nendega kogu aeg kontakti,» kinnitab muinsuskaitseinspektor Kalli Pets, «paraku ei anna nad end pärast majanduskriisi puhkemist kuidagi näole.» Kinnisvaraäris tegutsenud OÜ Mental Büroo idee oli rajada sinna koos uuemate hoonetega spaa – veekeskus, hotell ja restoran.
«Esimese hooga alustati korrastamist – võsa võeti maha ja tehti eeltöid peahoone konserveerimiseks,» räägib Pets.
Et katuseta peahoonesse olnuks spaa rajamine keeruline, plaanisid omanikud selle tugevad müürid konserveerida ja ehitada ümbruskonda uued majad. «Nad said meie kaudu riigilt isegi väikest toetust, aga nüüd valitseb täielik vaikus, ei saa neid kätte telefonitsi ega e-postitsi,» tõdeb muinsuskaitseinspektor.
Uhke ajalooga mõisakompleksil hoiab rootslasest omanik küll silma peal, kuid arendamiseks puudub tal raha.
Juba 13. sajandil Gotlandi Roma tsisterlaste kloostrile ja hiljem De la Gardiele läänistatud Kolga mõis on 17. sajandist kuulunud Stenbockide suguvõsale. Peahoone ja võõrastemaja on korralikus seisus, ülejäänute pärast aga valutavad muinsuskaitsjad südant.
Kolga mõis on oma ligi 50 000 hektariga Eestimaa suurim, kompleksis toimetab palgaline töömees, aga tema jõust jääb väheks. Omanik on Kolga mõisakompleksi müüki pannud.
Juba 14. sajandil asutatud mõisas valmistab muinsuskaitsjatele suurimat muret 18. sajandist pärit kaaristuga ait ehk karjakastell.
«Katus, seinad, ümbrus – kõik teeb muret,» räägib muinsuskaitseinspektor Ly Renter. «Otsaviil, kus katust pole, pudeneb, poolteist aastat pole seal ka ümbrust korrastatud.»
Eraisikust omanik Vaido Uibo väidab, et tal pole karjakastelli korrastamiseks lihtsalt raha.
19. sajandist pärineva mõisakompleksi hoonete omanik on ameeriklasest eraisik, kes soetas need, soovides saada endale krundil paiknev uuemat tüüpi eramu. Tema uus kodu asub mõisakompleksi maadel, muud arhitektuuriväärtusega hooned aga lagunevad.
«Sepikoja katus on sisse langenud, nagu ka meiereihoone oma,» nendib muinsuskaitseinspektor Anne Kivi. Et ameeriklasel pole hoonete korrastamiseks raha, pakkusid muinsuskaitsjad välja, et mees eraldaks mõisakinnistust oma elamukrundi ja paneks ülejäänud hooned müüki. Iseasi, kes neid praegu ostab...
18. sajandi teisel poolel ehitatud ja enne sõda kohaliku põllutöökooli asupaigaks olnud mõisa peahoone omanik on alates 2004. aastast Rootsi kodanik, kes soovis sinna endale kodu rajada, on aga nüüd kadunud kui vits vette.
Pärast seda kui muinsuskaitsjad tegid alanud remondi kohta omanikule eri rikkumiste puhul mitmeid ettekirjutusi, jäid mõisa korrastustööd toppama. «Katus on küll lapitud, uksed-aknad aga lahti ja nii võib seal kes teab mida juhtuda,» ütleb Anne Kivi, kellel pole viimasel ajal õnnestunud omanikfirma Zerosystem esindajaga kontakti saada.
Loodi mõis, millest esimesed teated pärinevad juba 16. sajandist, on müügis. Ainult et ostuhuvilisi ei leidu.
Varem koolimajana kasutusel olnud mõisa vahepeal ostnud soomlasest omanik plaanis sinna rajada pansionaadi, kuid pelgalt plaaniks see jäigi. Katuse kallal on töömehed kõpitsenud, mõisahoone uksed ja aknad aga kõigile valla ja ka muud hooned käest ära.
18. sajandil rajatud mõisa omanik on Saue vallavalitsuse loodud Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutus, mis hoiab küll ümbruskonda korras, aga ei rohkemat. Et vallal pole mõisakompleksi arendamiseks ideed ega raha, lagunevadki hooned tasapisi. «Aga selle kompleksi juures on väga palju maad ja minu soovitus neile oligi, et pange see müüki,» lausub muinsuskaitseinspektor Peeter Nork.
16. sajandil esmamainitud mõisas võib täheldada pisukest arengut, nimelt said muinsuskaitsjad omanikega hiljuti positiivse kontakti.
Ajaloolise Mahtra sõjaga seotud mõisahoone omanikuks on Eesti ühe rikkama ettevõtja, Tallinna Silikaadi ja Järve keskuse omaniku Vello Kunmani tütarde kosmeetikafirma.
«Kolm aastat sai seal asju aetud ja paistab, et lõpuks hakkas asi liikuma,» ütleb muinsuskaitsja Armind Rudi. Sellest hoolimata on kunagi sovhoosikeskusena kasutuses olnud mõisahoone vähemalt esialgu avariilises seisus. Katus laseb vett läbi ja uksed-aknad on osaliselt kinni löömata.
Habaja mõisa peahoonel on sama rootslasest omanik mis Viljandimaa Kõo mõisal.
Tegemist on ühega vähestest säilinud puithoonetest, mis ehitati 18. sajandil pärast Põhjasõda. «Mul on tõsine hirm, et maja võib mingil hetkel lihtsalt maha põleda,» kurdab muinsuskaitseinspektor Ly Renter.
Veel 2006. aastal plaanis omanik hoone restaureerida ja kinnitas, et tellib projekti oma kodumaalt Rootsist. Ta tahtis luua hoonesse restaureerimiskeskuse, kuid mõte jäi soiku. Praeguseks on osa hoone katusest sisse kukkunud ja Renteri sõnul ei vasta omaniku esindaja enam tema e-kirjadele.
Tuuliku talu kompleks Harjumaal (TuuleHaus OÜ)
• Vihterpalu mõisa peahoone Harjumaal (OÜ Vihterpalu mõis)
• Viimsi valitsejamaja, piimaköök Harjumaal (Jaanus Mody)
• Kõltsu mõisa peahoone Harjumaal (OÜ Luulik)
• Kehtna mõisa peahoone Raplamaal (Antti Reinikko)
• Ingliste mõisa peahoone Raplamaal (OÜ Technosol)
• Koordi mõisa peahoone Järvamaal (OÜ Tristafan)
• Õisu mõisa sepikoda Viljandimaal (Urmas Tuuleveski)
• Tätta talu kompleks Viljandimaal (Aime Aasmäe)
• Lubjassaare talu, Johann Köleri kodukoht (Linda Köhler)
• Olustvere mõisa peahoone Viljandimaal (Olustvere teenindus- ja majanduskool)
• Kolga-Jaani kirik, kabel, kirikuaed Viljandimaal (Kolga-Jaani Johannese kogudus)
• Heimtali mõisa ringhoone, peahoone Viljandimaal (Pärsti vald)
• Hellenurme vesiveski Valgamaal (Mae Juske)
• Illi mõisa moonakatemaja Võrumaal (Külli Tamm)
• Väimela mõisa peahoone Võrumaal (Võrumaa kutsehariduskeskus)
• Peedu-Nuti villaveski hooned Tartumaal (mitu eraisikut)
• Rannu mõisa kärnerimaja ja tall Tartumaal (Ave Kitsel)
• Luke mõisa hooned ja park Tartumaal (SA Luke mõis ja Nõo vald)
• Vadi kool Ida-Virumaal (muusika- ja lauluselts Metsakaja)
Allikas: muinsuskaitseamet
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)