Lugeja küsib: kas 0-korruse parkimiskohtade hooldamise eest peavad maksma kõik korteriomanikud?

Maa-alune parkla. Foto: Toomas Huik/Postimees

«Korterelamus on 16 korterit. Parkimiskohad ja panipaigad asuvad 0-korrusel. Seal asub ka soojussõlm ja elektrikilp, mis moodustavad 0-korruse pinnast ligi viis protsenti. Ruum on kinnine, sisse pääseb hoone trepikojast ja väljast kaugjuhitava puldiga. Parkimiskohti on 12 ja panipaiku 6. Parkimiskohad ja panipaigad ei kuulu automaatselt korteriomandi juurde. Need omandatakse eraldi notariaalse tehinguga. Sisuliselt on tegemist eraldi omanditega (asjaga).
Minul ei ole ei parkimiskohta ega panipaika. Mul ei ole ka ülestõstetava ukse pulti. Teoreetiline võimalus on mul siseneda garaaži ja sealt ka väljuda. Aga sihipärast ja õiguslikku alust parkimiskoha ja panipaiga kasutamiseks pole.»

«Eraldi elektriarvestit kaldteeküttele ja garaaži valgustusele paigaldatud ei ole, samuti ei eristata garaaži ja panipaikade sihipärasest kasutamisest tulenevaid kulusid nt põrandate pesu, tõstandukse ja automaatika remont, pultidega seonduvad kulud, heitgaasidest johtuv seinte määrdumine, seinte vigastamine jms, valgustus ja selle hooldamine jms kulud.

Igakuiselt esitatavate kommunaalteenuste arvel aga on kõik need kulud jaotatud kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi pinnale väitega, et 0-korrus on kaasomand. Kuna mina ei oma ei garaažikohta ega panipaika, siis ma eeldan, et ei peaks osalema nende omandite sihipärasest kasutamisest tekkivate ja -kaudsete kulude kandmisel.

1. Millisest loogikast/seadusest lähtuvalt saab samas hoones asuvaid eraldi notariaalse tehinguga omandatud panipaiku ja parkimiskohti käsitleda samaväärselt üldise (trepikoda, hoone konstruktsioonid/taristu, lift, hooviala jms) kaasomandina?
2. Kui parkimiskohad ja panipaigad on eraldi omandid/asjad, kas on mõistlik eeldada, et nende kasutamisest tekkivad otsesed ja kaudsed kulud peab kandma omandi valdaja/kasutaja?
3. Millised on minu õigused nõuda parkimise ja panipaiga kasutamisest tekkivate kulude eristamist ja vastavalt jagamist tegelike valdajate/kasutajate vahel?
4. Millistele seadustele tuginedes saan ma õigust nõuda?» soovib lugeja teada.

Vastab jurist Andry Krass  Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõike 1 kohaselt tasuvad korteriomanikud kaasomandil lasuvad maksud, kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saavad kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel.
Olukorras, kus korterelamu garaažikohad ja panipaigad on eraldiseisvad korteriomandid, kuulub nendele ka mõtteline osa kaasomandist ning neil tuleb eeltoodud sätte kohaselt tasuda korterelamu korrashoiukulude eest Teie korteriga samadel alustel.
Juhul, kui teised korteriomanikud ei ole nõus seadusjärgsest kulude jagamisest lähtuma, siis annab korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 3 Teile õiguse keelduda ebaseadusliku kulude jagamise korraga Teile tekkivate ülemääraste kulude tasumisest.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.