/nginx/o/2012/07/26/1235594t1h8106.jpg)
Täpsustatud andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta neljandas kvartalis 3,7 protsenti suurem kui aasta varem ning 0,9 protsenti rohkem kui kolmandas kvartalis. Eelmise aasta kokkuvõttes kujunes SKP reaalkasvuks 3,2 protsenti ning jooksevhindades suurenes majanduse maht 6,6 protsenti. Aasta lõpus kasvas majandus peamiselt tänu veonduse ja laonduse ning info ja side tegevusaladele, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Neljandas kvartalis püsisid Eesti majanduses positiivsed trendid – töötavate elanike hulk suurenes, töötus vähenes ning hinnatõusu arvestav keskmise palga kasvutempo kiirenes. Need võimaldasid kasvatada tarbimist 5 protsenti ning andsid julgust suurendada eluasemeinvesteeringuid, mis on kriisieelse tasemega võrreldes siiski veel tagasihoidlikud. Ettevõtluse kasumid kasvasid samuti, kuid tänu varem jõudsalt paranenud võrdlusbaasile mõnevõrra aeglasemas tempos. Ettevõtete investeeringute kasvutempo siiski kiirenes ning investeeringute maht masinatesse ja seadmetesse ületas juba kriisieelse taseme. Kokkuvõttes oli sisenõudluse kasv IV kvartalis aasta kiireim, ulatudes 11 protsendini.
Lisandväärtuse kasvutempo neljandas kvartalis aeglustus eelkõige ettevõtete kasvu pidurdumise tõttu. Ettevõtete müügitulu kasv aeglustus ning kasumlikkus vähenes nii ehituses kui mitmetes valdavalt siseturule suunatud teenindusharudes. Enam mõjutas neljanda kvartali SKP-d teenindussektor, mis panustas kasvu 2,5 protsendipunkti, millest omakorda üle poole andis veonduse ja laonduse kiire kasv.
Vaatamata nõrgemale välisnõudlusele kiirenes ekspordi kasv IV kvartalis 7 protsendini. Selle taga oli sideseadmete ja toidukaupade suurenenud väljavedu ning aastatagune madal baas. Kõrge investeerimisaktiivsus ning tarbimiskulutuste hoogne kasv toetasid importi, mistõttu aasta kokkuvõttes ületas impordikasv eksporti. Selle tulemusena oli möödunud aastal kaubavahetuspuudujääk viimaste aastate suurim.
ELi võrdluses jäi Eesti majanduskasv mullu alla vaid Lätile, kelle SKP tase oli 2011. aastal veel madal. Eestiga võrreldavas tempos kasvas Leedu majandus ning mõnevõrra aeglasemalt Poola. Kuigi mõningad kindlustunde indikaatorid on Euroopas alates eelmise aasta sügisest paranenud, on ELi ja eurotsooni majanduskasvu väljavaateid korrigeeritud allapoole.
Rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi aprilli alguses. Riigieelarve aluseks olev suvine prognoos ennustas selle aasta majanduskasvuks 3 protsenti.